Aasta on liikluses alanud varasemast traagilisemalt

Maanteeameti statistika järgi oli mullu samal ajal avariides hukkunud 5 inimest, 2010. aastal üksainus. Enne tänast oli jaanuari esimeses pooles juhtunud juba viis traagilist liiklusõnnetust, mis viisid hauda seitse inimest.

Politsei andmetel oli eilse seisuga sel aastal juhtunud inimvigastustega liiklusõnnetusi 61, milles kokku saanud viga 79 inimest. Kolm sellist avariid põhjustasid joobes autojuhid.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe sõnul mõjutavad liiklusohutust eelkõige liikleja ise ehk tema juhtimisoskused ja kogemused, sõiduki tehniline korrasolek, liikluskeskkond ehk teede seisund, liiklusreeglid ning liiklusjärelevalve. «Kui kasvõi ühes komponendis toimub järeleandmine, on tagajärjeks liiklusõnnetused ja liiklusturvalisuse langus,» tõdes ta.

«Seni toimunud õnnetuste põhjuseks võib eelkõige pidada inimfaktorit - juhtimiskogemuste puudumine, joove, tähelepanematus jne. Seetõttu panebki politsei pidevalt liiklejatele südamele, et nad teeksid ise maksimaalse selleks, et vähendada liiklusõnnetuste riski. Praktikas tähendab see seda, et kõik, kes liikluses osalevad on kained, sõidavad ilmastikuoludele vastava kiirusega, kinnitavad turvavöö jne. Kui me kõik nii käitume, on õnnetusi vähem.»

«Kahtlemata mängib olulist rolli ka ilm, millega tuleb alati arvestada näiteks kiiruse valikul. Möödasõite ei ole ilma mõjuva põhjuseta vaja ilmtingimata teha,» rõhutas Kirsimäe.

Politsei jälgib riskirühmi

Kirsimäe lisas, et kahtlemata on oluline ka politsei järelevalve nii liikluse rahustamiseks, liiklejate subjektiivse vahelejäämise riski tõstmiseks kui ka karistamiseks ning ta kinnitas, et vaatamata mõnevõrra vähenenud ressurssidele pööras korrakaitsepolitsei liiklusele suuremat tähelepanu. Võrreldes 2010. aastaga avastas politsei eelmisel aastal 5 protsenti liiklusalaseid süütegusid rohkem.

«Joobes juhtimise eest istub igapäevaselt ca 20 inimest arestimajas. Aresti pikkuseks on kuni 30 päeva, mis tähendab inimese jaoks tihti töökoha kaotust ja palju muid probleeme. Seega karistus selle konkreetse rikkumise eest ei ole tühine,» leidis ta. «Hea on see, et joobes juhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetused on mõnevõrra vähenenud, mis ei tähenda aga seda, et peaksime sellisesse käitumisse kuidagi leebemalt suhtuma. Alkoholi tarvitanuna autorooli istumine on äärmiselt vastutustundetu tegu, sest võime adekvaatselt autot juhtida langeb märkimisväärselt. Sellega aga seatakse ohtu nii ennast kui teisi liiklejaid. Sellise teo traagilistest tagajärgedest kuulsime kõik pühapäeval.»

Kirsimäe sõnul on politseil välja kujunenud konkreetsed sihtrühmad, kellega süstemaatilisemalt nii ennetuses kui ka järelevalves tegeletakse, need on süstemaatilised rikkujad, noored juhid ning kergliiklejad ehk jalakäijad-jalgratturid. «Praegusel ajal on valukohtadeks kiiruse ületamine talvistes tingimustes, jalakäijate nähtavus pimeda ajal ja joobes juhtimine. Need on rikkumised, mis mõjutavad kõige enam inimese elu ja tervist.»

Autojuhtidel soovitas ta aga kõigepealt üle kontrollida, kas sõiduk, millega kavatsetakse sõitma minna, on korras: «Kas korralikud talverehvid on all, tuled põlevad ja kas aknad on puhtad. Juht ise peab olema kindlasti kaine ja väljapuhanud. Pikemateks sõitudeks peab varuma aega. Paljud õnnetused on tingitud kiiruseületamisest, mis on omakorda põhjustatud kiirustamisest,» soovitas politseinik oma aega paremini planeerida ja ajavaruga sõita.

«Kiirus peaks vastama eelkõige teeoludele. Iga hinna eest ei pea sõitma maksimaalse lubatud kiirusega,» manitses ta samuti.

«Talvisel ajal peaks iga möödasõit olema võimalikult riskivabalt sooritatud. Ei pea mööda sõitma, kui selleks ei ole otsest vajadust. Viimasel ajal toimunud õnnetused on näidanud, et möödasõit, mida tehakse kulunud rehvidega või lihtsalt mõttetult riskides, ei pruugi lõppeda hästi - teed on libedad ning auto võib kaotada juhitavuse,» ütles ta.

Samuti meenutas Kirsimäe, et jalakäijal tuleb ennast pimeda ajal nähtavaks teha, kasutades helkurit või riietust, millel on helkurribad. «Kokkuvõtvalt: rohkem endast ja teistest hoolimist!»

-
Hukkunutega avariid 2012. aastal

10. jaanuar - kell 17.07 Pärnumaal Nurme-Papsaare maantee 3,2 kilomeetril hukkus teeserval parkinud veoki kabiinist välja astunud 51-aastane mees, kes sai mööduvalt Peugeot kaubikult löögi.

13. jaanuar - kell 18.45 Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 150. kilomeetril Nõo risti lähedal sattus Volkswagen Passat külglibisemisse ja põrkas kokku vastutulnud sõidukiga Mazda 626, kokkupõrke tagajärjel hukkus Volkswageni kõrvalistmel olnud mees, viga sai kaks inimest.

14. jaanuar - kell 12.15 Järvamaal Tallinna–Tartu maantee 61. kilomeetril hukkus mees avariis, mis juhtus, kui liinibussist möödasõitu tegema hakanud sõiduauto Jaguar põrkas kokku vastassuunas liikunud sõiduautoga Mitsubishi, milles hukkus üks ja sai viga veel kolm inimest.

15. jaanuar - kell 17.49 Ida-Virumaal Narva-Narva=Jõesuu-Hiiemetsa tee 4. kilomeetril kahe auto kokkupõrkes hukkus kolm inimest, õnnetuse põhjustanud autojuht oli purjus. Audi 80 kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Volkswagen Passatiga. Õnnetuses said kohapeal surma Volkswageni roolis olnud 51-aastane mees ja tagaistmel paremal istunud naine, hiljem suri saadud vigastustesse haiglas ka Audi juht, 52-aastane mees.

17. jaanuar - kell 4.26 sõitis Tartus Riia tänaval vastu viadukti Volvo 460, mida juhtinud 1962. aastal sündinud mees hukkus sündmuskohal.

20. jaanuar - Tallinna-Tartu maantee 133. kilomeetril Annikvere ristis kaotas BMW juhitavuse, läks külglibisemisse ja põrkas parema küljega vastu Tallinna poole sõitnud Mercedes Benz bussi. Sõiduauto kõrvalistmel istunud 21-aastane naine hukkus, BMW roolis olnud 27-aastane mees ja neli mikrobussis istunud isikut said viga.