Toomla: mind üllatas kandidaatide julgus erineda

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Toomla.
Rein Toomla. Foto: Toomas Huik

Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Rein Toomla leidis IRLi esimehekandidaatide valimisplatvorme analüüsides, et talle tuli üllatusena kandidaatide erinev maailmanägemus, mõtlema pani aga see, et programmides leidub vihjeid sallimatusele ja sotsiaaldemokraatiale.

«See oli huvitav lugemismaterjal. Ma poleks uskunudki, et kolm inimest jagunevad kolme erinevasse kategooriasse. Ma ootasin rohkem ühtsust,» hindas Toomla.

Politoloogi sõnul erinevad Andres Herkel, Liisa Pakosta ja Urmas Reinsalu selle poolest, millise haardega nad erakonna ja Eesti temaatikat käsitlevad. «Herkel on täiesti selgelt oma programmi üles ehitanud erakonnasisestele probleemidele. Reinsalu räägib erakonnasisestest probleemidest ka, aga käsitleb valdavalt Eesti ühiskonna temaatikat. Kõige kaugemale läheb Pakosta – tal tuleb sisse ka rahvusvaheline mõõde,» iseloomustas Toomla.

Politoloogi hinnangul on kõik kolm aga hädas sellega, kuidas defineerida, mis on konservatism. Reinsalu kirjeldab oma valijatele konservatismi väga tugevalt läbi rahvusluse, Herkel ja Pakosta aga oluliselt vähem. Pakosta toob konservatismi käsitluses lisaks sisse kristliku väärtushinnangute süsteemi, mistõttu on tema vaatlus kõige laiem.

«Nad ei suuda kuidagi paika panna alalhoidlikkust meie poliitikas. Kuidas peaks see muutuma juhtmõtteks? On noore ühiskonna häda, kuidas panna paika konservatismi nii, et ta oleks iseendale ja ka valijatele arusaadav,» sõnas Toomla.

Politoloogi sõnul näitavad programmid, et Herkel jääb teiste varju kõige lühema ja kõige varem avaldatud tekstiga. «Reinsalu programmis on tõsine asi see, et ta kutsub oma pooldajaid üles sallimatusele. Neile ei meeldi lisaks Keskerakonnale ja Savisaarele ka sotsiaaldemokraatia ja kohati on ta kriitiline ka Reformierakonna suhtes. Mitmes punktis lükatakse järsult kõrvale need, kes rahvuslikku julgeolekut või traditsioonilisi pereväärtusi teistmoodi hindavad. Sellega läheb ta vastuollu oma mõtetega, milles ta räägib ühiskonna avatusest,» leidis Toomla.

Kõige kaugemale praeguse IRLi maailmavaatest läheb tema sõnul Pakosta. «Kõige selgemini on see välja öeldud kaunis ettevaatlikus väites, et nad on nõus diskuteerima ka maksusüsteemi üle. Pakosta on kõige sotsiaalsem, et mitte öelda peaaegu sotsiaaldemokraatlik. On võimalik, et naisterahva ja emana näeb ta seda ühiskonda hoopis teistmoodi,» ütles Toomla.

Tema sõnul ühendab kõiki kolme kandidaati see, et kõik peavad hetkekriisi selliseks, mida nemad suudavad lahendada.

«Kui kuidagi prognoosida, et millisele IRLi osale keegi panuse teeb, siis Herkeli panus on selgelt vanale Isamaaliidule. Reinsalu panus on rohkem ka vanale Isamaaliidule, lootes, et tema kui vana respublikaan ei pea raiskama ressursse respublikaanide tiiva veenmisele – ta püüab hoopis potentsiaalseid vastaseid enda poole meelitada. Pakosta paistab olevat selline, kes tõepoolest püüab pakkuda IRLile uut, natuke sotsiaalsemat mõõdet,» summeeris Toomla.

IRLi uus esimees valitakse 28. jaanuaril Nokia kontserdimajas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles