Postimees.ee avaldab haridus- ja teadusministeeriumi andmebaasile toetudes täismahus edetabeli, mis näitab, kui palju õpilasi siirdub Eesti koolidest riigieelarvelisele õppekohale avalik-õiguslikesse Eesti kõrgkoolidesse. Võrdluseks on lisatud õppeasutuse koht 2011. aasta riigieksamitulemuste alusel koostatud koolide pingereas.
Vaata, millisest koolist pääseb suurema tõenäosusega tasuta kõrgkoolikohale
Kõrgkooli pääsemise andmed, mis põhinevad 2008.-2010. aasta tulemuste keskmisel, on osa haridus- ja teadusministeeriumi avaldatud esimestest näitajatest uues haridussüsteemi hindamise mudelis, mida ministeerium ja koolijuhid peavad riigieksamitulemuste pingereast paremaks.
Alates 2010. aastast koostab ministeerium haridussüsteemi statistikat, mille alusel koostatud andmebaas näitab õpilaste valikuid Eesti haridussüsteemis alates põhikoolist kuni kõrghariduseni. Näiteks selgub graafikutelt koolide kaupa see, kui paljud õpilastest otsustavad minna gümnaasiumi, kutseõppeasutustesse, rakenduskõrgharidusse või õppimise sootuks pooleli jätta. Lisaks on kõigi koolide puhul jälgitud õpilaste lõputunnistuse hindeid ja kolme parema riigieksami tulemuse keskmist.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Tiina Annus ütles, et sellise andmestiku koostamist ajendas vajadus leida mitmekülgsem moodus koolide taseme võrdlemiseks. Senini on meediaväljaanded haridusasutusi kõrvutanud põhiliselt keskmiste riigieksamitulemuste põhjal, mis on Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses avalikult kättesaadavad. Ministeeriumi seisukohast on selline analüüs aga ühekülgne.
«Sellest statistikast, mida ajalehed on aastaid avaldanud, ei paista välja see, kuhu minnakse, kust tullakse ja mis saab edasi. Riigieksamite tulemuste võrdlus on ainult üks punkt kogu sellest elust,» põhjendas Annus uue analüüsimeetodi väljatöötamist.
«Eelkõige on ta selleks, et teha inimestele kättesaadavaks kompleksne asjade seis. Esimest korda me näitasime rohkemaid võimalusi, kuidas on võimalik koole hinnata,» ütles Annus. Näiteks võib juhtuda, et kool on kasinate tulemustega kõrgharidusõppesse pääsenute poolest, aga esirinnas kutseharidusse siirdunute arvult.
Annuse sõnul jagatakse andmestikku kõigi asjast huvitatutega, näiteks käivad ministeeriumi analüütikud seda tutvustamas koolides ja omavalitsustes. «Nii nagu lisanduvad aastad, on ka andmebaasis üha enam informatsiooni, mille põhjal saab adekvaatseid hinnanguid anda,» sõnas ta.
Koolide edetabeli üks kehvemaid, Põlva keskkool oli 2011. aastal riigieksamite pingereas 227. kohal 48,1-punktise keskmise tulemusega. Haridusministeeriumi koondatud andmete kohaselt pääses kõrgkooli riigieelarvelisele kohale 6,8 protsenti lõpetajatest, millega kool on tabelis aga 219. positsioonil.
Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu ütles, et eksamitulemuste statistika on ühekülgne ja kasutu ning ta pooldab igal juhul ministeeriumi uut hindamissüsteemi. «Eksamitulemused on vaid hetkeseis ja jätab hinnangu koolile ühekülgseks. Koolil on palju teisi määramistingimusi. Ka kõrgkooli saamine ei ole tegelikult näitaja. Minu meelest on näitaja see, et inimene on lõpetanud eriala, toidab peret ja saab väärikat töötasu,» ütles Sarapuu.