Homsed õpilasprotestid sõltuvad direktorite loast

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilased kogunevad homme kõrgharidusreformi eelnõu vastasele aktsioonile Haridus- ja Teadusministeeriumi ette.
Õpilased kogunevad homme kõrgharidusreformi eelnõu vastasele aktsioonile Haridus- ja Teadusministeeriumi ette. Foto: Sille Annuk

Sajad õpilased on registreerinud end kolmapäeval toimuvatele kõrgharidusreformi eelnõu vastastele meeleavaldustele Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares. See, kas õpilased pärastlõunasel aktsioonil ka tegelikult kaasa lüüa saavad, sõltub aga koolijuhtide otsusest.

Õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv ütles, et liit korraldab pärastlõunal kella ühest kaheni vältava aktsiooni selleks, et avaldada toetust samal ajal Toompeale kogunevatele üliõpilastele, kes taotlevad kõrgharidusreformi eelnõu tagasilükkamist riigikogus.

Tartus kogunetakse haridus- ja teadusministeeriumi ette, Kuressaares linnavalitsuse ette, Võrus vabaduse platsile ja Pärnus Keskuse esisele väljakule. Aktsioonipaikades moodustatakse inimkett, mis sümboliseerib noorte ühtehoidmist ja hoolimist oma tulevikust. Linnades toimuvat vahendatakse kaamerate abil ka Tallinnasse. Tänase seisuga on suhtluskeskkonnas Facebook kinnitanud oma osalemist ligikaudu 400 õpilast üle Eesti.

Kuna aktsioon on planeeritud toimuma koolitundide ajal, sõltub selles osalejate hulk tegelikult koolidirektorite otsusest, kas meeleavaldusele minek lubada või keelata.

«Me oleme esitanud koolijuhtidele pöördumise, et nad respekteeriksid õpilaste vabadust rääkida kaasa oma tulevikus ja arvestada seda, et protest ei ole maha visatud koolitund, vaid oma õiguste esindamine,» ütles Hirv. Tunniajasel meeleavaldusel osaleja saab õpilasesinduste liidult ka tõendi aktsioonil käimise kohta.

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimehe sõnul on aktsioonides osalemiseks loa saamine aga noorte endi teha, sest põhimõttelist kokkulepet koolidirektoritega pole saavutatud. Seda põhjusel, et meeleavalduse idee tekkis alles hiljuti ja läbirääkimisi pole jõutud pidada.

«Tõenäoliselt saab väga paljude koolide puhul takistuseks, et direktor ei lase noori koolist ära,» nentis Hirv. Liidu andmetel mitme kooli õpilased juba ka kinnitanud, et juhtkond keelas meeleavaldustel osalemise. «Näiteks on mõni koolijuht esitanud oma koolile pöördumise, et nemad protestiaktsioone ei toeta.»

Direktorid ei tea õpilaste plaanidest midagi

Kõik Postimehega suhelnud koolidirektorid kinnitasid, et õpilased pole aktsioonil osalemise sooviga nende poole pöördunud.

Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul kuulis ta meeleavaldusest esmakordselt täna hommikul saabunud e-kirjast. Kuigi ühiskonnaõpetuse õpetajana pooldab ta algatuses osalemist, saab see võimalik olla vaid juhul, kui osalemine juhtkonna ja aineõpetajatega läbi arutatakse.

«Kui võtta seda kui kodanikuõpetuse tundi, siis on see normaalne, et õpilased seisavad oma õiguste eest. Siiski ma kahtlen, kuivõrd on õpilased kursis, miks nad seda teevad. Eelkõige on see ikkagi tudengite algatus,» analüüsis Tannberg õpilaste leige huvi põhjusi.

Tannberg lubas, et tundidest lahkujatele ta käskkirju jagama ei hakka. «Pooldan seda, et inimestel on õigus oma huvide eest seista ja kasutada selleks kõiki legaalseid võimalusi. Mind tegi lihtsalt nõutuks see, et sellisest aktsioonist teatatakse umbes 24 tundi ette,» ütles ta.

Sama meelt oli ka Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. «Kui õpilased ühe tunni puuduvad, siis kindlasti mingit suurt numbrit ei tule ja nõiajahti ma küll pidama ei hakka. Tavaliselt on õpilased kultuursed ja ikka ütlevad, et on plaanis minna ja hoiatavad ette ka aineõpetajat.»

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld leidis, et aktsioonis osalemise lubaks ta juhul, kui õpilased õpetajatega kokkuleppele jõuavad, ega katsu salamahti õppetööst kõrvale hiilida.

Luba protestile minekuks võiks temalt eeldada ka sel põhjusel, et Martinfeld peab kõrgharidusreformi eelnõud vigaseks ja tudengi huve kahjustavaks. Samuti ei mõista ta koolijuhte, kes meeleavaldusel osalemise juba varakult keelasid.

«Kõige lihtsam on ära keelata ja öelda, et meie kool selles ei osale. Aga siis me kasvatamegi endale sellised kodanikud, kes ei oska enda eest seista,» oli Martinfeld veendunud. Seetõttu ei pea ta sobimatuks, kui õpilased alles homme hommikul aktsioonil osalemise plaanidega tema jutule tulevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles