Kapo-reform lahutaks luuramise ja korruptantide jahtimise

Mikk Salu
Mikk Salu, reporter
:

Osa poliitikute seas ringleb idee lüüa kaitsepolitseiameti tegevus kaheks: jätta Toompuiestee 3 ja selle harukontorite rahvale küll luuramine, aga korruptsiooniuurimine viia mujale.



Justiitsministeeriumis valmivas uues julgeolekuasutuste seaduses on ühe variandina töös ka idee lüüa kapo tegevus kahte. Lihtsustatult öeldes näeks see välja nii, et ühele poole jääks luuramine ning teisele poole korruptantide, pättide ja altkäemaksu andjate/võtjate püüdmine ehk see viimane võetaks kapolt ära.

Riigikogu liige Marko Pomerants (IRL), kes esindab oma erakonda nn kapo komisjonis, on selgelt kapo reformimise vastu: «See on vana nali. Kapo on hästi hakkama saanud. Miks peaks süsteemi lõhkuma.»

Seevastu reformierakondlane Jaanus Rahumägi, kes riigikogu eelmises koosseisus juhtis nn kapo komisjoni, on lahkulöömise tugev pooldaja.

«See on Eesti põhiprobleem, et meil on luuramine ja politseitöö ühes majas. On üks tugev kõikvõimas kapo ilma ühegi konkurendita,» räägib ta. «Luureasutust kontrollitakse ju palju vähem. Paraku me ei tea kunagi, kui palju kasutatakse luureinfot selle esimese politseilise funktsiooni jaoks.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Sven Mikser märgib, et tema isiklikult kaldub toetama nende kahe tegevuse lahutamist. «Enamikus Euroopa riikides on need asjad lahus,» ütleb ta.

Iseenesest on esisotsi mõttekäik korrektne: töökorraldus, kus ühele asutusele on antud sedavõrd palju võimu, on maailmas üsna haruldane. Teisalt, kui kapo asemel uuriks politsei, siis päris kindlasti oleks paljud asjad jäänudki uurimata, näiteks see, kui ühe suure erakonna juht lunib Venemaa agentidelt oma erakonna jaoks raha, või ka maadevahetuse altkäemaksu lugu.

Pealtkuulamisest teavitamata

Kapo poolitamise mõtte taustal kõlab ka natuke laiem küsimus: kui hästi ja põhjalikult on ameti tegevus üldse kontrollitud, kas kõik on korrektne ja seaduslik?

Formaalselt peaks sellega tegelema seesama kapo komisjon, kuid komisjoni keskerakondlasest liige Kalev Kallo kirjeldab: «Mingit kontrolli ei toimu. Tuleb kapo juht komisjoni, meie kuulame ta ära, noogutame, aga ega meil mingit võimalust uurida, kas nad räägivad ka tõtt, pole.»

Olgu, Kallo on opositsioonis, pealegi on ta keskerakondlane, ta pole erapooletu, aga samasugust mõtet väljendab ka näiteks kapo komisjoni reformierakondlasest juht Peep Aru. Ta vastab ebamäärasemalt, kuid korduva küsimise peale möönab siiski, et «mõnes asjas on vaja midagi muuta» ja et «täna kõik asjad päris korras pole».

Üks asi, millele Aru viitab, on pealtkuulamisest ja jälgimisest teavitamine. Teoorias peaks ju olema nii, et kõik inimesed, keda on pealt kuulatud, saaksid sellest informeeritud. Sellele viitas eelmisel aastal ka õiguskantsler Indrek Teder, et praegune teavitamise kord – sisuliselt teavitamata jätmine – on põhiseadusega vastuolus.

Näiteks kuulas kapo Keskerakonna peasekretärist riigikogu liiget Priit Toobalit väidetavalt pealt pool aastat ja tõenäoliselt rääkis viimane selle aja jooksul sadade inimestega, sealhulgas kindlasti paljude ajakirjanikega – niisiis tuleks neid kõiki informeerida, et nad on sattunud pealtkuulamise alla. Praktikas seda aga enamasti ei tehta.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütleb: «Selle kohta, kui paljudele teatatakse (pealtkuulamisest) ja kui paljudele mitte, statistikat ei ole.» Mõned hinnangud ütlevad, et ehk umbes 20 protsendil juhtudest teatatakse ja 80 protsendil juhtudest mitte.

Poliitikute seas pole kapo küsimuses täielikku üksmeelt, olgu selleks siis konkreetne ettepanek – nt luure ja korruptsiooniuurimise eraldamine – või laiem teema, nagu ametkonna tegevuse parem kontrollimine, vastused jäävad tihti ebalevaks.

Michal ootab evolutsiooni

Keskerakondlased on ilmselt esimeses paadis – kapo tegevuste lahkulöömine. Tõenäoliselt kalduvad sinna ka sotsiaaldemokraadid (kuigi Mikser ütleb, et ametlikku seisukohta pole erakond kujundanud) ning võib-olla isegi mingi osa reformierakondlastest.

Teisalt on enamikule ministritest ja koalitsiooni juhtivpoliitikutele väga selge ka teine probleem – kui kapolt korruptsiooni uurimine ära võtta, kes siis seda üldse uuriks. Justiitsminister Kristen Michal (Reformierakond), kelle ministeeriumi ametnikud praegu selle analüüsiga tegelevad, võtabki teema kokku.

«See pole küsimus revolutsioonis, et võtame kapolt ära ja kõik. Pigem on asi evolutsioonis, et kasvatada tuleb ka politsei võimekust,» räägib ta. «Kapo ei pea raamatupidajaid ja [Ivo] Parbuseid taga ajama. Praegu aga peavad, sest politsei ei suuda.»

Sama arusaama jagab ka siseministeerium, kes selle aasta alguses taaslõi vahepeal kaotatud keskkriminaalpolitsei. Just nemad võiksid jupphaaval mingi osas praegu kapo käes olevaid asju üle võtta. Umbes see võikski olla justiitsministri nimetatud evolutsioon.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkaitsepolitseiametKaitsepolitseiametkorruptsioonKristen MichalMarko Pomerants
Samal teemal
TÄNAK SOOME RALLIL
NÄDALA NÄOD
Sisuturundus
aasta euroopa parlamendis
REPORTER.EE VIDEOLOOD
20. SAJANDI LAPSED
Päevakava
Täna12:00
30JuuliPostimehe otsepilt: hoburakendite võistlus Olustveres>
Täna16:00
30JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Estonian Voices>
Täna19:00
30JuuliJalgpalli otsepilt: Sillamäe ja Tammeka heitlevad viienda tabelikoha nimel>
Homme08:50
31JuuliPostimehe otsepilt: koolisõidu MK-etapp Ruilas>
Homme14:00
31JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Curly Strings>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
Rio 2016Kõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Ave Vardja

45

Ave Vardja

võistlustantsija

Ivi Drikkit, 74

ajakirjanik

Kadi Alatalu, 74

televisioonitöötaja

Rein Loik, 66

riigitegelane ja firmajuht

Zoja Järg, 64

moekunstnik

Ervin Õunapuu, 60

kirjanik ja kunstnik

Igor Garšnek, 58

helilooja

Laine Randjärv, 52

poliitik

Priit Pullerits, 51

ajakirjanik

Marko Asmer, 32

autovõidusõitja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE