Lahingkontaktis on viga saanud seitse Estcoy-13 võitlejat

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estcoy-13 mullu sügisel lennukis teel Tallinnast Helmandisse.
Estcoy-13 mullu sügisel lennukis teel Tallinnast Helmandisse. Foto: mil.ee

Praeguseks on lahingkontaktides haavata saanud seitse mullu novembris Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenistust alustanud Eesti kompanii Estcoy-13 võitlejat, üksusest eemal ravil viibib praeguse seisuga neli vigastatut.


Sel nädalal mässuliste isevalmistatud pommi plahvatuses raskelt viga saanud ja sündmuspaigalt Camp Bastioni baasi välihaiglasse viidud kaitseväelase seisund on niivõrd stabiliseerunud, et eile toimetati ta Afganistanist ravile Inglismaa haiglasse. Plahvatus juhtus teisipäeval, kui sõdurid olid Nad-e-Ali piirkonnas jalgsipatrullis.

«Käsitulirelvade kontaktid on vähenenud, samas isevalmistatud pommide oht on tunduvalt suurenenud,» iseloomustas praegust olukorda eestlaste teenistuspiirkonnas kompaniiülema abi kapten Rene Lepik. Samas on tema sõnul suurenenud kohalike elanike toetus rahvusvahelistele julgeolekujõududele ning paranenud Afganistani oma julgeolekujõudude kvaliteet ja kvantiteet.

Mitu USA lehte on viimasel ajal välja toonud selliste rünnakute sagenemise, kus relva koalitsioonivägede vastu tõstab nendega teeniv afgaanist sõjaväelane või politseinik. Viimane näide sellisest intsidendist pärineb möödunud nädalast, kus Afganistani sõdur lasi Kapisa provintsis maha neli ja vigastas 15 Prantsuse sõdurit, kes tegid parajasti oma baasis trenni.

Ka Eesti kompanii teenib juba mitmendat aastat koos Afganistani armeega (ANAga). Lepiku hinnangul on siiani eestlastega tegutsenud ANA üksus väga motiveeritud ja hea väljaõppe tasemega.

«Nad tegutsevad meeleldi nii iseseisvalt kui ka koos eestlastega. Nii mõnigi kord oleme ühisoperatsioonide järel tõdenud, et kui tuleks valida, kas oma operatsiooni toetuseks kaasata lahingukopterid või ANA jagu, siis meie valik on kindlasti ANA jagu,» iseloomustas Lepik.

«Koostööoperatsioonide ajal on üldjuhul rollijaotus selline, et ANA on lõigus, kus tuleb tõenäoliselt muuhulgas suhelda ka kohaliku elanikkonnaga ja Eesti kompanii allüksused on sellistes etappides pigem ANA üksust julgestavas rollis,» kirjeldas ta.

«Koostöös ANA-ga peame arvestama, et tegutseme pingelises lahinguolukorras, samuti tuleb arvestada kultuurilistest eripäradest tulenevate raskustega,» tunnistas Lepik. «Selle vältimiseks panustame eelkõige põhjamaisele tasakaalukusele ja sallivusele suhtlemisel ANA võitlejatega ning edukate koostööoperatsioonide käigus süvenevale relvavendlusele.»

Eesti sõdurid teenivad Afganistanis 2003. aastast. Selle aja jooksul on haavata saanud 64 ja langenud kaheksa kaitseväelast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles