Lisaks sellele, et nädal tagasi Lätimaal Jurmalas peetud taliujumise MMilt tõid Eesti taliujujad koju enneolematult kopsaka medalisaagi, on nende suureks võiduks tugev tervis.
Külmast veest, kullaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seisan Pirita jõe ääres, jalas soojad talvebotikud ja seljas jope, mille kasutusjuhendile oli joonistatud vähemalt seitse väikest eskimot. Eeskujulikku lumeinimest minust aga vaevalt et saab – tunnen ikkagi, kuidas kaheksa või isegi rohkem külmakraadi jopekäisest sisse hiilib ning vaikselt, aga kindlalt naha vahele poeb.
Samal ajal sulpsab otse mu kõrval ujumispükste väel jääauku taliujumise verivärske maailmameister Henri Kaarma (37) ja annab seal ringi sulistades rahulikult mitu head minutit teleintervjuud...
Hiljuti näitasid Viimsi veeklubi liikmed Henri Kaarma, Bruno Nopponen ja teised Eesti taliujujad Jurmalas peetud taliujumise MMil kõrgeimat klassi – naasid koju 36 medaliga, mille hulgas 16 kulda, 14 hõbedat ja kuus pronksi.
Henri võitis kulla maratondistantsil, 450 meetri kestvusujumises ning tõi lisaks eestlastele 25 meetri krooli hõbeda ja 50 meetri krooli pronksi, jäädes seal alla hõbemedali võitnud sõbrale ja klubikaaslasele Bruno Nopponenile (38).
Aastate eest tegid Pärnu poisid Henri ja Bruno koos ujumistrenni, nüüd on sellele lisandunud omavaheline mõõduvõtmine. 17-kordne Eesti meister Bruno, kes ujus ka esimesena üle lahe Soomest Eestisse, teatab muiates, et seekordsel MMil ei hakanud ta sõbra võidušansse maratondistantsil rikkuma.
«Eks me need kõrgemad kohad jagasime omavahel ära, pikal distantsil tahtsin talle võimaluse anda,» aasib tänavune rinnuliujumise pronksimees Bruno, kel kahe aasta taguselt MMilt ette näidata koguni viis kuldmedalit.
«Eks konkurents ikka tiivustab – kui trennis teine kõrval ujub, on ajad kohe lennukamad,» nendib Henri, kelle nimel on ujumises eri distantsidel 14 Eesti meistri tiitlit. «Ujumisega on nii, et võid omavanustega kogu elu võistlemist jätkata.»
Lapsed ja medalid
Nelja kuldmedali ja ühe hõbedaga naasis tänavuselt taliujumise MMilt aga Eve Virkkunen (40) – endine tippujuja, kes neiuna Heikla nime all treenis Eesti koondises ja kel 1992. aastal jäi olümpianormist puudu kõigest viis sajandiksekundit.
Taliujumisega tegi naine algust alles tänavu. «Nüüd on ujumisharrastus mulle puhas rõõm, mitte mingi sunnitöö, naudin sellest iga minutit. Sinult ei oodata ega nõuta midagi ka võistlustel, kõik on vabatahtlik,» kinnitab naine ja teatab, et nüüd on tema medalid lapsed Laura (18), Robert (12), Gerdo (9) ja Tormi (7). Noorim võsuke teab täpselt, kui palju sportlikke tippsaavutusi emal ette näidata on: «Neid karikaid on tal miljon.»
Külm vesi teeb head
Alati suurest perest unistanud ja selle nimel 22-aastaselt tippspordiga lõpparve teinud naine on abielus sportliku, kuid sugugi mitte tippsportlasest mehega. Just abikaasa õhutusel ja tema eeskujul jätkas naine Männiku karjääris vees käimist ka sügisel, sealt edasi tundus taliujumine asjade loomuliku käiguna, liiati kui avaveeujumises olid silmapaistvad tulemused juba ette näidata.
Ei maksa aga sugugi arvata, nagu vehiksid Eve, Henri ja Bruno rekordite nimel päevast päeva trenni teha. Sporditeaduste kraadiga Eve jagab oma aega emaksolemise ja perefirma vahel – kivitööstuse kõrval varustab tema ettevõte rõivakauplusi mannekeenidega.
Henri on tööelus Sampo panga krediidiriski analüütik («Meil on üldse väga sportlik ettevõte, firmasporti peetakse au sees ja mitmel alal oleme võistkonna välja pannud,» kiidab mees) ning Bruno peab Viimsi koolis ja Viimsi veeklubis treeneriametit. «Me oleme rohkem kui 25 aastat ujunud, nüüd tuleb seda vormi lihtsalt hoida,» räägib Bruno.
Eesti parimad taliujujad on kindlalt ühel meelel: sporti tuleb teha selleks, et tervis käest ei läheks. «Sport on elustiil,» leiab Bruno. «Kui niimoodi elad, oledki terve. Küllalt on nähtud inimesi, kes kümme aastat vedelevad diivanil, siis otsustavad ühtäkki hästi palju trenni tegema hakata ja lõhuvad nii oma tervist. Kui aga vaikselt kogu aeg midagi teed, ei kao sportlik vorm kuhugi.»
«Teed sporti, on tervis parem, jõuad hingeldamata trepist üles minna, lisaks positiivsed emotsioonid,» täiendab Henri, kellel läheb külmas vees juba viies talv. 2007 tuli tal mõte taliujumist proovida, ülipikamaaujumise kogemus, olgu selleks siis Soome lahe ületamine või ujudes mööda Emajõge Tartusse jõudmine, oli juba olemas. «Me sõpradega küll alguses muigasime, aga pärast läksime samuti,» meenutab Bruno.
«Taliujumine on mõnus,» kinnitab Henri. «Alguses peab küll organism jaheda veega kohanema, aga kui hetkeline külmašokk läbi saab, muutub organism tugevamaks. Taliujumine tugevdab immuunsüsteemi, parandab vereringet. Vanemad inimesed räägivad, et on seljavaludest lahti saanud.»
Külmetushaigused ei kippuvat samuti talvel vees käijaid kimbutama. «Ma pole veel kedagi näinud, kes oleks esimest korda jää-augus käies haigeks jäänud,» teatab Henri. «Pigem on see hirm – ei saa tulla, äkki jään haigeks.»
Alustada soovitab Bruno vähehaaval – korraks ennast õlgadeni vette kasta, kohe välja tulla ja seejärel soojalt riidesse. Kui esialgu piisab vaid kastmisest, siis keskmine vees olemise aeg jääb minuti ringi, optimaalne oleks kuni kaks-kolm minutit.
Meres, kus sügavamaks läheb pikkamööda, võib karastamisele kuluda ka neli kuni kuus minutit. «Jääaugus ennast ära külmetada on väga raske. Pigem võib lihtsalt niisama mütsi ja sallita tänavale minnes külma saada,» julgustavad profid teisigi talvel vette minema.
Talisupluse ABC
• Talisuplemist/ujumist tuleb kindlasti harrastada kainelt.
• Ära mine jääauku üksi, vaid võta alati keegi kaasa.
• Ära hüppa vette, vaid lasku aegamisi.
• Kata juuksed ja kõrvad, pead ei tohi turvakaalutlustel vee alla panna.
• Esmakordsel karastamisel kasta end vette vaid korraks. Edaspidi ära viibi vees kauem kui paar minutit.
• Vanus ei ole talisupluse alustamisel määrav – jääaugus võivad käia nii kaheksa- kui ka 80-aastased.
• Rasedad, eakad, raskeid haigusi (näiteks südamehaigusi) põdevad inimesed peaksid talisupluse alustamisega ettevaatlikud olema. Enne karastamist tuleb kindlasti arstiga nõu pidada, samuti jälgida külmas vees ujumiseks valitud distantsi puhul oma füüsilist vormi.