Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riigikogulaste palgavaidluses jõudis sõnajärg riigikohtu kätte

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
19 riigikohtunikku peavad lahendama juba möödunud aastal alguse saanud vaidluse selle üle, kas riigikoguliikmed võivad oma palka suurendada või vähendada. Lahenduseni peaks jõutama kuu aja jooksul. | FOTO: Sille Annuk

Eilsel riigikohtu 19-liikmelise üldkogu avalikul istungil jäi lõpplahendus õhku. Kuu aja jooksul selgub, kas riigikogulaste palk kasvab edasi nagu pärmist kerkiv taigen või jääb pidama.



19 talaaris riigikohtunikku võtsid kohad sisse poolkaares. Nende ees paremal istusid menetlusosalised: riigipea õigusnõunik Aaro Mõttus ja Mall Gramberg presidendi kantseleist, õiguskantsler Indrek Teder ja tema asetäitja-nõunik Madis Ernits, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja justiitsminister Rein Lang.



Võti on põhiseaduses


Riigikohtunik Priit Pikamäe alustas. Arutelu all oli riigikoguliikme palga ajutise korralduse seadus, mille riigikogu võttis vastu mullu novembris ja mida president välja ei kuulutanud, ent mille riigikogu detsembris muutmata kujul vastu võttis, mispeale president taotleb nüüd riigikohtult seaduse tunnistamist põhiseaduse 75. paragrahviga vastuolus olevaks.



Presidendi põhjendused, miks ta taotluse tegi, olid põhjalikud. Olulisim neist oli, et põhiseadus ei luba riigikogulastel oma tasu suurendada ega vähendada. Ent miks?



Presidendi arvates seetõttu, et riigikogulased saaksid rahvaesindajatena oma ülesandeid täita ega tegeleks omaenda tasu küsimustega populistlikel kaalutlustel, et ükski põhiseaduslik institutsioon ei määraks tasu iseendale ja et kaitsta parlamendivähemust enamuse eest, kes võib tahta halvendada poliitiliste oponentide olukorda (näiteks vähendades nende palka).



Siis refereeris riigikohtunik Pikamäe poolte arvamusi ning eesistuja, riigikohtu esimees Märt Rask andis sõna menetlusosalistele. Neist kolm jagasid presidendi seisukohta ja leidsid, et uus seadus on põhiseadusega vastuolus ning vaidluse lahendus sõltub põhiseaduse


75. paragrahvi tõlgendamisest.



Vaid õiguskantsler oma meeskonnaga leidis, et uus seadus on põhiseadusega kooskõlas. Tederi hinnangul on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik ja meil võib seadus­eandja kõike ise otsustada.



«Majanduslanguse tingimustes hoiavad kõik kokku. Ebaõige ja ebaõiglane on, kui üks grupp ei hoia kokku,» lausus Teder. Ta nentis, et meil tuleb rasked ajad üle elada ja kokkuhoid kaalub kõik üles. «See pole enam populism, vaid ellujäämine. Oma saatuse määrame me oma tegudega.»



Justiitsminister Lang oponeeris Tederile erutatult: «Aga seaduseteksti eestikeelsed sõnad ja laused on põhiseaduse 75. paragrahviga vastuolus! Kas siis eesti keele grammatika tõlgendus ei tähendagi midagi? See viib meid selleni, et me võime oma keele prügikasti visata!»



Küsimusi seinast seina


Ent Lang näitas pimeduses ka valguskiirt. See on riigi keskmine palk, millega koos tõuseb ka riigikogulaste tasu. Seda süsteemi pole Langi väitel keegi vaidlustanud, ehkki riigikogulased oleksid saanud väljendada oma tahet, kui nad seda soovinuks.



Järgnes menetlusosaliste küsitlemine. Näiteks päris riigikohtunik Jüri Põld, miks eelmise aasta juunis algatati vaidlusaluse seaduse eelnõu, ent ei ole algatatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis seadusetärmineid arvestades oleks lähipäevil juba jõustunud.



Küsimusi oli palju. Näiteks päriti, kas hüperinflatsioon annaks võimaluse absoluutset keeldu eirata. Riigipea õigusnõunik Mõttus kostis, et selle üle võib teoretiseerida, ja märkis, et sõja ajal oleks see mõeldav.



Justiitsminister Lang oli optimistlikum. Tema väitel on hüperinflatsioon ebatõenäoline. Või kui, siis üksnes juhul, kui euro kukub kokku. «Hindan seda [võimalust] nullilähedaseks,» täiendas Lang.



Repliikide voorus rõhutas aga õiguskantsler: «Seadus on selge ja üheselt arusaadav.»


Riigikohus langetab otsuse kuu aja jooksul.

Tagasi üles