Tartu Kivilinna gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Urmas Persidski hinnangul ei oska õpetajad ja teised täiskasvanud lapsi internetiohtude eest piisavalt hoiatada, sest sageli teavad nad ise arvutimaailmas toimuvast lastest märksa vähem.
Õpetaja: täiskasvanud teavad internetist vähem kui lapsed
27. jaanuar 2012, 21:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed ise ei tunne aga sageli internetis peituvaid ohte ega tee enda andmete kaitsmiseks kuigi palju, rääkis Persidski täna andmekaitse inspektsiooni konverentsil.
Persidski viis Kivilinna gümnaasiumis 9. ja 12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse selle kohta, mida nad teavad andmekaitsest ja kuidas nad internetis oma andmeid kaitsevad.
Küsimusele, milliseid ohte oma andmete jagamisel internetis tunnetatakse, vastas veerand 9. klassi õpilastest, et kardab isikuandmete kuritarvitamist – täpsustamata, mida selle all silmas peetakse.
22 protsenti 9. klassi lastest aga ei tunneta internetis oma andmete jagamisel ühtegi ohtu. «Väga suur osa lastest aga ei kujutagi ette, mis üks või teine toiming internetis endaga kaasa toob,» kommenteeris Persidski, leides, et see peaks panema täiskasvanuid väga tõsiselt mõtlema.
Gümnaasiumiõpilased tunnetavad juba rahaga seotud andmete olulisust ning neist pelgab 21 protsenti pangakontode või paroolide varastamist. 15 protsenti kardab oma aadressi avalikuks saamist, 10 protsenti noortest ei tunneta internetiohte veel ka 12. klassis.
Oma isikuandmete kaitseks pole mitte midagi teinud 22 protsenti põhikooli- ja 27 protsenti gümnaasiumiõpilastest.
50 protsenti põhikooli ja 49 protsenti gümnaasiumi lõpuklassi lastest aga väidab, et nad pole oma andmeid avaldanud. «Ma ise küll kahtlen selles protsendis – tõenäoliselt õpilased ise ei taju, milliseid andmeid nad on avaldanud ja milliseid mitte. Nad ise vaid arvavad, et käivad internetis väga turvaliselt, aga tegelikult see pole nii,» sõnas Persidski. «Õpilasi on võimalik üllatada sellega, kui palju infot nende kohta on võimalik internetist leida.»
Kooliprogrammist minimaalselt abi
Persidski sõnul võib küsitluse kokkuvõtteks järeldada, et õpilaste teadlikkus andmekaitsest on rahuldav, kuid oma andmete kaitsmise vajalikkust ja võimalikke ohte eriti ei tunnetata ning sageli ei osata end kaitsta. Koolis räägitakse andmekaitsest küll ühiskonnaõpetus ja valikainena tunnis «inimene ja õigus», kuid seda on Persidski hinnangul suhteliselt vähe. «Kooli roll info edastamisel on tagasihoidlik,» leidis ta.
Üheks põhjuseks pidas ta seatud tagasihoidlikke eesmärke uues õppekavas: selle järgi peab koolilõpetaja orienteeruma infokeskkonnas, suutma infot kriitiliselt hinnata ja kasutada, tundma ja austama autoriõigusi ning viitama ja tsiteerima nõuetekohaselt.
«Jah, õpilane orienteerub infokeskkonnas, tõenäoliselt isegi paremini kui õpetajad – see ongi üks meie probleem. Me päris täpselt ei tea ise ka kõiki neid ohte, mis internetikeskkondades on. Enamiku meie õpetajate lapsepõlv möödus ilma arvuti ja internetita, seetõttu õpilased tunnevad seda keskkonda paremini kui me ise,» sõnas Persidski, tuues näiteks selle, et kui veebikonstaabel Andero Sepp käis nende koolis rääkimas, siis paljud tema välja toodud asjad olid ka õpetajatele uudiseks.
«Me ei tea, mida meie õpilased arvutis teevad, miks nad seal nii kaua on? Seetõttu ei oska me ka nõu anda, kuidas sealsetest ohtudest hoiduda.» Tema hinnangul võiks õpetajatele olla selleks üks hea metoodiline materjal. Ka õppekirjandus ei toeta selles vallas õpetajaid ega õpilasi.
«Põhilised teemad, mida õpikute abil läbitakse, on ajakirjanduseetika, andmekaitseseadusest see, mis on delikaatsed ained. Aga nende teadmiste põhjal ei vii õpilased kokku oskusi, kuidas ise enda andmeid kaitsta,» tõdes õpetaja.
-
Küsitluse tulemusi:
* põhikooliõpilastest arvas 76 protsenti, et andmekaitse tegeleb eraisikute andmete kaitsmisega, 20 protsenti ei teadnud sellest aga midagi.
* Gümnaasiumiõpilastest teadis 74 protsenti, et andmekaitse tegeleb eraisikute andmete kaitsmisega, 9 protsenti ei teadnud sellest midagi.
* Kust saadi infot andmekaitse kohta – 26 protsenti põhikoolilastest polnud midagi kuulnud, 20 protsenti on saanud andmekaitse kohta infot meediast, vaid 15 protsenti koolist. «7 protsenti mäletas, et meil just kuu aega varem käis veebipolitseinik sel teemal rääkimas,» märkis Persidski. Veerand gümnaasiumiõpilastest kinnitas, et on infot saanud koolist.
* 16 protsenti 9. klassi lastest kardab, et nende elukoha aadress tuleb kuskilt välja ja keegi tuleb ukse taha. Identiteedivargust kardab 13 protsenti, telefoninumbri avalikustamist, isikukoodi vargust 10 protsenti, paroolide vargust 6 protsenti. Pedofiile kardab aga vaid 2 protsenti põhikooli lõpuklassis olijatest.
Küsitlusele vastas üle 100 Kivilinna gümnaasiumi 9. ja 12. klassi õpilase.