Keelenõukogu esimees professor Birute Klaas leiab, et eesti keele tervis on praegu päris hea, sest viimase kahe aasta jooksul on selle nimel väga palju ära tehtud.
Birute Klaas: eesti keele tervis on päris hea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimene, mida tahaksin rõhutada, on keeleõigusliku keskkonna muudatus - see, et põhiseaduse preambulasse on lisatud säte, et Eesti riik peab tagama eesti keele säilimise läbi aegade,» ütles Klaas ERR raadiouudistele.
Samuti tähtsustas ta seda, et eelmisel aastal algatati keelenõukogu ettepanekul uue keeleseaduse väljatöötamine.
«Keelest on hakatud palju rohkem rääkima, keele vastu tuntakse huvi rohkem, ja eesti keelt on selle kahe aasta jooksul õppinud nii Eestis kui ka välismaal paljud need inimesed, kes pole emakeelsed eestlased - kõige selle üle on põhjust rõõmustada,» sõnas Klaas.
Ise peame väärtustama
Samas lisas Klaas, et ainult seaduste ja keeleinspektsiooniga on keelt raske hoida. «Tegelikult on väga paljuski tegu sellega, kuidas me ise väärtustame keelt. Kui keele kasutajad ei ole oma emakeele eest väljas, kui nad ei väärtusta seda, siis on väga raske nii-öelda politsei ja keelepiitsaga midagi saavutada, kui see ei tule meist enestest.»
Keelenõukogu esimehe hinnangul on viimastel aastatel nii eestikeelne kui ka muukeelne üldhariduskool eesti keele osas väga palju ära teinud. Kõige olulisemana tõi ta välja 2007. aastal muukeelse üldhariduskooli gümnaasiumiosas alustatud üleminekut osalisele eestikeelsele õppele.
«Ja väga hea on ka see, et kõrgkoolidesse tulevad muukeelsete koolide noored, kellel ei ole veel nii head keeleoskust, et nad vabalt saaksid eestikeelse õppega hakkama, on saanud endale riigi poolt lisaaega juurde - kas siis ühe semestri või terve õppeaaasta - et viia oma eesti keele oskus sellisele tasemele, mis lubaks neil eesti keeles õppida,» märkis Klaas.
Eestikeelses üldhariduskoolis on koostatav riiklik õppekavaprojekt küll tähtsustanud eesti keelt senisest enam, aga Klaasi sõnul pole õpetajad siiski päris rahul sellega, et nende soovid ettenähtud tundide arvu kasvatada ei ole selliselt realiseerunud.
«Aga eesti keelt ei õpetata ju ainult emakeele või kirjanduse tunnis, vaid ka teiste ainete õpetajad suunavad õpilaste head emakeelekasutust,» rõhutas ta.
Tallinnas toimub täna teine keelefoorum, kus tehakse kokkuvõte ja antakse hinnang sellele, mis on tehtud eesti keele arendamise strateegia elluviimiseks aastatel 2007-2008.