Pangajuhi poja pantvangistamist plaaninud soomlane pääses vabadusse

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus.
Riigikohus. Foto: Postimees

Soome pangajuhi poja pantvangistamise plaani tõttu viis kuud tagasi Eestis vahistatud Marko Armas Juvonen pääses täna riigikohtu käsul vahi alt.

Kriminaalmenetlust varem Soomes korduvalt kriminaalkorras karistatud Juvoneni suhtes alustati Eestis mullu 17. mail. Politsei sai info, et Juvonen plaanib ühe Soome pangajuhi poja pantvangistamist ja perelt lunaraha väljanõudmist. «Musta töö» tegijateks ehk pantvangistajateks üritas Juvonen riigiprokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt värvata kahte eestlast.

Kahtlustuse kohaselt toimetas Juvonen oma kuriteoplaaniga seoses Eestis juulist kuni augustini ning jagas võimalikele pantvangistajatele juhiseid. Eesti võimud pidasid Juvoneni kinni 6. septembril Tallinna sadama D-terminalis ja mees võeti pikemaks ajaks vahi alla.

Samal ajal peeti kinni teinegi samas kuriteos kahtlustatav ja varem kriminaalkorras karistatud soomlane. Riigiprokurör Kati Miitra sõnul ei ole pantvangi võtmise ettevalmistamine Soomes kuritegu ja seetõttu oleks kuriteo toimepanemise takistamine Soomes olnud väga raske. «Antud juhul võimaldas Eesti ja Soome koostöö ära hoida väga raske kuriteo reaalse täideviimise,» lisas riigiprokurör.

Harju maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et raskes isikuvastases kuriteos kahtlustatava Juvoneni süü on leidnud kinnitust erinevate jälitustöös saadud tõendite ja ülekuulamisel tunnistusi andnud isikute ütlustega.

Eeluurimise ajal ütluste andmisest keeldunud Juvoneni vahi alla jätmise põhjenduste seas olid tema varasemad korduvad karistused Soomes ja seal ära kantud reaalne vangistus. Viimati mõisteti mees kodumaal tingimisi süüdi 2009. aasta augustis.

Juvoneni vahi alla võtmise üks põhiargumente oli see, et tal puudub Soomes kindel elukoht ja ta võib raskes isikuvastases kuriteos kahtlustatuna õigusemõistmise eest pakku minna.

Juvoneni kaitsja, advokaat Jugans Grossmann vaidles mehe pikemale vahi all viibimisele vastu, sest Juvonenil on kindel töökoht ja ta elab Soomes oma õe juures. Lisaks olevat Juvonenile esitatud kuriteokahtlustus oletusliku iseloomuga.

Riigikohus tühistaski täna Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu määrused ja vabastas Juvoneni vahi alt. Riigikohus rõhutas, et iga konkreetse kriminaalasja puhul tuleb pidevalt jälgida, et vahi all peetaks inimesi üksnes nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik.

Riigikohus kordas oma varasemat seisukohta, et inimese vahistamine on seaduslik vaid siis, kui vahistamismääruses on esitatud põhjendatud kahtlus selle kohta, et vahistatav on toime pannud kuriteotunnustega teo ning olemas on alus vahistamiseks (st on olemas kahtlus, et isik võib kriminaalmenetlusest hoiduda või kuritegusid jätkuvalt toime panna).

«Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest,» seisab riigikohtu määruses. Riigikohus rõhutab, et vahistamismääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus.

Riigikohtu hinnangul ei vastanud maa- ja ringkonnakohtu määrused Juvoneni vahistamise kohta nõuetele, olemata vajalikul määral põhjendatud. Riigikohtu hinnangul ei olnud maa- ja ringkonnakohus piisavalt hoolikalt kindlaks teinud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ega toonud selgelt välja alust, mis tinginuks kahtlustatava suhtes vahistamise kohaldamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles