«Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud lagunevad suured lobudikud,» selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. «Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega.»

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud.

Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb tal esitada keskkonnainvesteeringute keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega.

Määruse seletuskirjas seisab, et uue toetatava tegevuse lisamine tuleneb praktilisest vajadusest vähendada endistest jääkreostusobjektidest ja mahajäetud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest põhjustatud negatiivset ohtu ja mõju nii maastikule ja veekeskkonnale kui ka inimese tervisele.

Näiteks ohtlike ainete sattumine pinna- või põhjavette, veekogude risustamine, endiste militaarobjektide kinnikatmata šahtid, mahajäetud põllumajandus- või tööstusobjektide varisemisohtlikud ehitised.

Uue toetatava tegevuse lisamine aitab ühtlasi kaasa «Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015» eesmärgi «Puhta elukeskkonna kindlustamine igale Eesti elanikule» täitmisele.