Politoloog Anu Toots leiab, et ehkki sotsiaalminister Maret Maripuu tagasiastumise põhjustasid näilised vead, on tegelikult kogu sotsiaalpoliitika praegu põhjalikult pankrotistunud.
Politoloog: kogu sotsiaalpoliitika on pankrotistunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootsi sõnul ei tulnud talle sotsiaalminister Maret Maripuu tagasiastumisteade täna üllatusena, sest oli teada, et tema umbusaldus riigikogus läbi kukub. «Sellega oli valitsus pandud sundseisu, sest nad ei saa niisugust ämbrit teinud ministrit ametis edasi hoida. Ju see oli erakonnas läbi räägitud, kes seda välja ütleb, kas teatatakse tagasikutsumisest või teatab minister ise tagasiastumisest - ja muidugi mõjub patriootilisema viimane variant,» arutles Toots.
Tootsi hinnangul said Maripuule küll saatuslikuks näilised asjad, aga tegelikult oli ka tema sisuline töö väga nõrk. Ta polnud nõus ministri riigikogu ees tehtud sõnavõtus öelduga, et tema tööd pole kritiseeritud sisuliselt.
«Meedia ja avalikkus tõstis küll pinnale tehnilised asjad, mis mõjutas paljusid inimesi, aga tegelikult on Eesti sotspoliitika praegu põhjalikult pankrotistunud ja liigub vastupidises suunas teiste riikide omaga,» rääkis Toots.
Fundamentaalsed vead
«Pensionide kojukandereformi kulud pandi pensionäride kanda ja sellest kasu saavad kasumit tootvad ettevõtted, pangad ja Eesti Post. See näitab, et pole aru saadud, mis on sotsiaalpoliitika, olgu see parem- või vasakpoolne,» leidis politoloog.
«Sama tendentsi on näha tervishoiusüsteemis, kus vähendatakse eriarstiabi kättesaadavust, nii et inimene peab oma rahakotti avama, kui tahab arsti vastuvõtule pääseda.»
Tootsi hinnangul on tehtud vead kontseptsioonilised ja fundamentaalsed.
Toots ei osanud pakkuda, kes võiks saada järgmiseks sotsiaalministriks, kuid rõhutas, et see peaks kindlasti olema sotsiaalselt tundlikum. «Kõige suurema tõenäosusega Reformierakond seda portfelli ära ei anna ja ega keegi seda praegu ka taha,» leidis ta.
Meedias on väljapakutud tõenäoliste kandidaatidena näiteks Keit Pentust, Urmas Klaasi, Hanno Pevkurit, Ivi Eenmaad, Paul-Eerik Rummot ja Tõnis Kõivu. «Ma ei arva, et ükski nendest suudaks muuta asja sügavalt paremuse poole,» sõnas politoloog, lisades, et ega minister üksi ei saagi ilma meeskonnata suurt tööd ära teha.
«Me näeme praegu haldussuutmatust väga suure lumepallina kasvamas, sest paljudes valdkondades on tohutu hulk reforme ette võetud, mis on kõik läbi kukkumas tehniliste lahenduste või omavahelise sidumatuse tõttu. Valitsusel puudub absoluutselt tervikvisioon,» kritiseeris politoloog.
Sotsiaalminister Maret Maripuu teatas täna riigikogu ees kõneldes, et astub tagasi 23. veebruaril, kui probleemid lahendatud.