Tšetšeeni iseseisvuslaste esindaja Eestis Imran Ahhajev leiab, et Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini südametunnistusel on tšetšeeni rahva kallal toime pandud genotsiid ning seetõttu on kohatu talle Eestis ausammast püstitada.
Tšetšeenide esindaja kritiseerib Jeltsinile ausamba püstitamise mõtet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kallid Eesti sõbrad! Minus tekitas imestust mõne Eesti ühiskonnategelase algatus jäädvustada mälestusmärgiga Boriss Jeltsini panus Eesti iseseisvuse taastamisse,» teatab Ahhajev oma avalduses. Vene Föderatsiooni presidendi ja sõjajõudude ülemjuhatajana kirjutas Boriss Jeltsin Ahhajevi sõnul alla käsule tappa Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria esimene president Džohhar Dudajev.
«Venemaa riigipea südametunnistusel on tšetšeeni rahva kallal toime pandud genotsiid,» kinnitab Ahhajev. «Ainuüksi selle tõttu, et tšetšeeni rahvas tahtis kaitsta oma noort riiki, mis loodi muuseas eestlaste kogemuste najal, tabas teda ränk hoop tema vastu sõda alustanud impeeriumilt.»
«Tšetšeeni sõda» alustati president Jeltsini ametiajal. Just nimelt see pani Ahhajevi sõnul alguse julmade karistussõdade ahelale rahvaste vastu, kes olid valinud iseseisvuse tee. Pärast lühikest vaherahu alustati samuti Jeltsini ajal «teist tšetšeeni sõda».
«Sõjale õhutanud agressiivse impeeriumimeelse šovinismi nimetas Džohhar Dudajev «russismiks», määratledes seda niiviisi: «Russism on inimvaenuliku ideoloogia erivorm, mis põhineb suurriiklikul šovinismil ning täielikul südametusel ja kõlblusetusel. Fašismi, rassismi ja natsionalismi senituntud vormidest erineb see iseäraliku julmusega nii inimeste kui ka looduse suhtes… Selle tegevusprintsiip on kõige ja kõikide hävitamine ehk põletatud maa taktika. See paistab silma maailmavalitsemismaania skisofreenilise vormiga. Seda valdab orjapsüühika ning see parasiteerib võltsajalool, okupeeritud territooriumidel ja rõhutud rahvastel. Russismi iseloomustab pidev poliitiline, õiguslik ja ideoloogiline terrorism,»» rõhutab Ahhajev.
«Ei ole möödunud kaht aastakümmetki, kui juba leidub inimesi, kes poliitika huvides ajalugu moonutavad. Kuid ma olen täiesti veendunud, et eesti rahvas seda algatust ei toeta,» leiab Ahhajev.
Kolmkümmend üheksa Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat esitasid ettepaneku jäädvustada Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini panus Eesti taasiseseisvumisse mälestusmärgiga.
Projekti elluviimiseks on asutatud MTÜ Mälestuse Initsiatiiv, mille nõukokku kuuluvad Matti Päts, Raivo Vare, Heiki Ahonen, Jüri Kraft, Igor Gräzin, Ülo Kaevats ja Jüri Käo. MTÜ juhatajaks valiti Meelis Kubits.