Oravad otsivad uut sotsiaalpähklipurejat

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Räsitud ja kurnatud Maret Maripuu eile pärast opositsiooni küsimusterahet ja läbi kukkunud umbusaldust riigikogu juurest lahkumas. Nüüd peab Reformierakond leidma kogenud poliitiku, kes ei pelgaks probleemidesse uppuva ministeeriumi ohje enda kätte haarata.
Räsitud ja kurnatud Maret Maripuu eile pärast opositsiooni küsimusterahet ja läbi kukkunud umbusaldust riigikogu juurest lahkumas. Nüüd peab Reformierakond leidma kogenud poliitiku, kes ei pelgaks probleemidesse uppuva ministeeriumi ohje enda kätte haarata. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on praegu saadaval töökoht, mida paljud ei soovitaks ka oma vaenlasele. Veebruari lõpus vabanev sotsiaalministri kabinet ootab uut inimest, keda Reformierakond asub otsima. Kõige valjumalt spekuleeritakse riigikogulase Tõnis Kõivu nimega.



Kui Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikmed soovisid eile hommikul enne sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamissaagat teada, milles seisneb Maripuu planeeritud poliitiline avaldus, siis ei räägitud tagasiastumisteatest ka omadele.



Ootuspäraselt kulgenud ehk pärast opositsiooni küsimuste tulva läbi kukkunud umbusaldamise järel tuli Maripuu uuesti kõnepulti, et teatada oma tagasiastumisest 23. veebruaril – pärast seda, kui probleemid on lahendatud.



Kohe hakati spekuleerima ka Maripuu koorma ülevõtja nime üle. Reformierakonnas ei saa ministriks igaüks, kes sellest kohast unistanud on.



Nimelt peab sellesse ametisse pürgija olema kogunud valimistel teatud koguse hääli, et tal tekiks erakonnasiseselt üldse selline positsioon, mis lubab ministriameti peale mõelda. Lisaks sellele peab tol inimesel olema kogemus sotsiaalvaldkonnas ja ta peab olema tugev poliitik, kelle jutt valitsuses teistel ministritel kõrvust mööda ei jookseks.



Kuna mitmed Postimehega konsulteerinud poliitikud peavad vähe tõenäoliseks, et sellele logisevale ametitoolile tuleb istuma keegi väljastpoolt erakonda, vaadatakse eelkõige riigikogu oravaparteilastest liikmete suunas.



Endine Tallinna ja Võru linnapea Ivi Eenmaa on kindlasti nii karastunud poliitik, et ei soostuks seda piinarikast kohta vastu võtma. Sotsiaalkomisjoni ambitsioonikas liige Taavi Rõivas on aga liiga noor ning risk praeguses olukorras pensionäridele pigem punase rätina mõjuda liiga suur.



Sotsiaalkomisjoni kuuluv endine Tallinna abilinnapea Tatjana Muravjova on üks, kes võib valikusõelale kerkida. Samuti sama komisjoni liige, kauaaegne Paide linnapea Tõnis Kõiv, kelle kohta koalitsioonikaaslased ütlevad, et tegemist on n-ö Rosimannuse mehega. Rain Rosimannus on aga üks erakonna ideolooge ning otsustavatest peadest.



Kõiv tunnistas, et talle on riigikogus lisaks sotsiaalteemadele väga hingelähedased ka keskkonna ja energeetikaga seonduv ning töö riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Lisaks on ta Reformierakonna Järvamaa piirkonna juht ning soovib valmistuda edukalt kohalikeks valimisteks.



«Praegu olen küll selgel positsioonil, et soovin nende töödega jätkata,» ütles Kõiv ja tõdes, et sotsiaalvaldkonnas seisavad ees väga keerulised ajad. Muravjovaga ei õnnestunud Postimehel eile ühendust saada.



Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et neil on valida viie-kuue kandidaadi vahel. «Kindlasti on uue ministrikandidaadi puhul oluline kogu poliitilise süsteemi tundmine, et võimalikult kiiresti sotsiaalvaldkonda sisse elada, mis on praeguses olukorras võtmetähtsusega,» sõnas Michal.



Ka reformierakondlasest endine sotsiaalminister Toomas Vilosius ütles postimees.ee’le, et ei taha uut ministrikandidaati ennustada. «Las erakond tegeleb rahulikult selle arutamisega, ennustamine on tänamatu töö ja külvab vaid segadust,» märkis ta.



Eile räägiti Toompeal põgusalt ka võimalusest, et koht läheb üle sotsidele ja ministriks saab Eiki Nestor, endine sotsiaalminister.



Nestor välistas selle võimaluse. «Võimu jagamise leppel on sisuline pool ja vastutuse pool,» alustas ta. «Tõenäosus, et isegi õitsvas majanduskasvus hakkaks keegi vastutusjaotust ümber mängima, on nullilähedane.»



Ta tunnistas, et nüüdses olukorras vajab valitsus rohkem kui kunagi varem närvi, vaimu, mõistust ja tundeid. «Praegu püüavad kõik suurte pingutuste najal hoida ühtset vaimu ja selle valguses ei soovi keegi tekitada lisaprobleeme,» tõdes ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles