Eesti kavatseb järgmise kümne aasta jooksul kulutada sõjalise riigikaitse peale
60 miljardit krooni, mille eest parandatakse kaitseväelaste töötingimusi ja ostetakse palju uut relvastust.
Kaitsevõime peale kulub 60 miljardit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik võib selle raha eest soetada 31–52 tanki või jalaväe lahingumasinat, sidetehnikat, kiirkaatreid mereväele, transpordikoptereid õhuväele, veel enam õhutõrje- ja tankitõrjerelvi ning soomustatud transpordivahendeid.
Ka ehitusfirmadele tuleb järgneval kümnendil kaitseministeeriumist palju häid uudiseid, sest Tallinna lähedale Jägalasse on kavas ehitada täiesti uus linnak pealinnast välja kolivatele väeosadele. Ehitusplaane on veel mitmel pool mujal.
Elukutseliste kaitseväelaste arv peaks kasvama enam kui 1000 võrra, 4000 inimeseni ja sõja korral kasvab see 2018. aastaks 25 000 meheni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et isegi kui vastvalminud arengukavast õnnestub vaid kolm neljandikku ellu viia, on see suur edasiminek. Temaga nõustus reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kelle sõnul on nii sõjaaegse armee kasvatamine kui ka erinevate relvasüsteemide juurdehankimine hea uudis.
Praegustes kavades on plaanis sõja ajal sõdima panna 16 000 meest, millega saab kaitseväelaste hinnangul kaitsta vaid Tallinna lähiümbrust. Kunnase sõnul saaks piisava arvu kaitseliitlaste lisamisega kasvatada sõjaaja kaitseväe juba nii suureks, et kuni abiväe kaitsmiseni saaks kaitsta juba suuremat osa Eestit.
Küll aga kritiseeris Kunnas transpordikopterite ostmise plaani, sest nendega pole sõja ajal tema hinnangul Eestis midagi teha.
Hankeplaanid
• Suurendatakse investeeringuid juhtimis-, luure-, seire- ja sidesüsteemide arendamisse.
• Ostetakse mobiilne keskmaa õhutõrjesüsteem.
• Ostetakse juurde uusi lähimaa õhutõrjesüsteemi komplekse ja luuakse uusi õhutõrjeüksusi.
• Ostetakse kas tanke või jalaväe lahingumasinaid 1. jalaväebrigaadile vähemalt ühe pataljoni mahus. See tähendab 31–52 tanki või jalaväe lahingumasinat.
• Tankitõrjerelvasid ostetakse juurde ja kaasajastatakse olemasolevaid. Luuakse uusi tankitõrjeüksuseid.
• Mereväele hangitakse kiirkaatrid territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja mereseire tõhustamiseks.
• Õhuväele soetatakse transpordikopterid vägede transpordiks, vaatlus- ja tuvastuslendudeks ja meditsiinilise evakuatsioonivõime loomiseks.
• Hangitakse juurde soomustatud transpordivahendeid.
Allikas: sõjalise kaitse arengukava 2009–2018