Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Ministeerium: keskpärane dubleerimine kõrghariduses on mõttetu

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa väitel võistlevad Eesti ülikoolid eelkõige rahvusvaheliselt, mistõttu pole mõtet siseriiklikku konkureerimist lihtsalt keskpärase dialoogi mõttes üleval hoida.

Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et kõrgkoolide vaheline dubleerimine pole akadeemilise maailma siseasi, vaid aitab hoida üleval ühiskondlikku dialoogi ja muud head. Tema sõnul on see mõistlikus koguses edasiviiv jõud.

Seevastu Mart Laidmetsa väitel on väikeses Eestis tegu reeglina keskpärasuse duelliga, mitte titaanide heitlusega. «Hoida kahte keskpärast keskust selleks, et toimuks nende omavaheline dialoog, ei ole ilmselt mõtet,» rääkis ta.

Samas ei ole Laidmetsa väitel kavas keelata mitmete sarnaste teadus- ja kõrghariduskeskuste tegevust. «Riigi ülesanne ei ole sekkuda autonoomsete ülikoolide igapäevaellu, küll aga kanda hoolt selle eest, et maksumaksja eraldatud ressursid oleks kõige otstarbekamalt kasutatud.»

Dubleerimine iseenesest ei pruugi olla Laidmetsa sõnul probleem, kui meil on kaks või enam tõeliselt arvestatava tasemega teadus- ja kõrghariduskeskust. «Kui viidetega vajadusele tagada dialoog või rahvuslik konkurents toimub tegelikult keskpärasuse kultiveerimine, ei saa sellega nõus olla isegi juhul, kui neid keskusi oleks vaid üks.»

Lausliberalismist fundamentalismi suunas

Tema hinnangul on Eesti suguses väikeriigis keeruline rääkida monopolidest või konkurentsist kõrghariduses, sest see peab olulises osas tuginema rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele teadusele. 

«Väikseim mittesaareline omakeelne teadus- ja kõrgharidusruum saab arvestaval tasemel eksisteerida vaid rahvusvahelises koostöös,» leidis Laidmets.

Kui rääkida professor Heidmetsa artiklis välja toodud siseriikliku konkurentsi vastaste fundamentalistide ja mitmekesisust pooldavate liberaalide vastuolust kõrghariduse arendamise küsimuses, siis Laidmetsa väitel piirab ministeerium küll liberaalsust, kuid ei kaldu fundamentalismi.

«Eestis on seni lähtutud pigem täiesti liberaalsest kui fundamentalistide soositud korraldusest,» kõneles Laidmets.

«Piisavast intellektuaalsest ja materiaalselt võimekusest olulisem on olnud altpoolt tulev initsiatiiv ning üldiselt on killustumist soosinud ka pearahal põhinev rahastamisskeem ja teatud määral väga projektipõhine teaduse rahastamismudel.»

Olukord paraneb

Tema sõnul ootab Eestit ees tasakaal, mille loovad kõrgharidusreformiga kaasnev uus kõrgkoolide rahastamismudel ning praeguseks juba läbitud üleminekuhindamised.

Uues olukorras saavad Laidmetsa väitel kõik kõrgkoolid keskenduda oma tugevustele.

«Lisaraha saamiseks ei pea tingimata avama uut ja huvitavat õppekava või õppesuunda, vaid võimalike ressursside parimaks ärakasutamiseks otsima pigem oma tugevusi, koostööd ja leidma ratsionaalseid lahendusi nii kõrgkooli sees kui kõrgkoolide vahel.»

Lisaraha saavad tema sõnul tulevikus riigilt need, kes ühiselt püstitatud eesmärke kõige paremini täidavad.

Ärindus ja haldus kui põhiprobleem

Professor Heidmets tõi oma eelmise nädala arvamusartiklis välja, et Eestis on nelja tüüpi õppekavagruppe - monopol, dialoogiline, dubleerimiv ja karmilt dubleeriv.

See viimane tähistab üksnes õppekavagruppi «ärindus ja haldus», kus valitsus on andnud õppe läbiviimise õiguse 14 õppeasutusele. Heidmetsa väitel tuleb dubleerimisega võidelda eelkõige seal. «Karta on, et just siin toimuv on aastaid toetanud jutte kõrgharidusega baaridaamidest ning raha eest diplomite ostmisest,» kirjutas ta.

Kas leiab tööd?

Ministeeriumi esindaja Laidmetsa sõnul pole aga sealgi pilt mustvalge. «Kui noored leiavad ärinduse ja halduse õppekavade lõpetamise järel meelepärase töö, ei ole suurt probleemi,» rääkis ta.

«Samas on selge, et killustamise vältimiseks on vaja edasist jõudude ühendamist ärinduses nii venekeelsete õppeasutuste puhul kui ka muudes õppeasutustes, kus uue süsteemi ja demograafilise olukorra muutumise valgusel tuleb üle vaadata reaalsed võimalused ja loobuda õhulosside ehitamisest.»

Laidmetsa mainitud kõrgharidusreform läbis 25. jaanuaril riigikogus koalitsiooni häältega teise lugemise ning neljapäeval võtab riigikogu selle suure tõenäosusega vastu.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnaddubleeriminekõrgharidusreformMart LaidmetsMati Heidmetsülikoolid
Samal teemal
Päevateemad
Kaitseväe suurõppus «Siil 2015»
Sponsoreeritud artiklid
Homsed otseülekanded
briti kuninglik perekond sai järelkasvu
LEGENDAARSED POKSIMATŠID
Töö ja palk
elu24 uudised
Päevakava
Homme00:01
1Mai Lastefilmide kassett «Multivant» - kokku kolm multikat!>
Homme10:00
4Mai Otseülekanne: «Appi, mu mees armastab mind!» (5)>
Homme21:00
4Mai Otse: Tudeng TV «Fookus» võtab luubi alla vastuolulised võimukandjad (9)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Ene Tomberg

75

Ene Tomberg

lastearst ja poliitik

Agu Laisk, 77

füüsik ja akadeemik

Tiina Mägi, 76

ajakirjanik ja Kodulinna liikumise eestvedaja

Ants Veetõusme, 66

poliitik, akadeemilise spordiliidu juht

Jaanus Männik, 64

poliitik

Merle Randma, 62

endine teletöötaja

Ivari Ilja, 56

pianist

Ingrid Isotamm, 36

näitleja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist