Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Ministeerium: keskpärane dubleerimine kõrghariduses on mõttetu

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa väitel võistlevad Eesti ülikoolid eelkõige rahvusvaheliselt, mistõttu pole mõtet siseriiklikku konkureerimist lihtsalt keskpärase dialoogi mõttes üleval hoida.

Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et kõrgkoolide vaheline dubleerimine pole akadeemilise maailma siseasi, vaid aitab hoida üleval ühiskondlikku dialoogi ja muud head. Tema sõnul on see mõistlikus koguses edasiviiv jõud.

Seevastu Mart Laidmetsa väitel on väikeses Eestis tegu reeglina keskpärasuse duelliga, mitte titaanide heitlusega. «Hoida kahte keskpärast keskust selleks, et toimuks nende omavaheline dialoog, ei ole ilmselt mõtet,» rääkis ta.

Samas ei ole Laidmetsa väitel kavas keelata mitmete sarnaste teadus- ja kõrghariduskeskuste tegevust. «Riigi ülesanne ei ole sekkuda autonoomsete ülikoolide igapäevaellu, küll aga kanda hoolt selle eest, et maksumaksja eraldatud ressursid oleks kõige otstarbekamalt kasutatud.»

Dubleerimine iseenesest ei pruugi olla Laidmetsa sõnul probleem, kui meil on kaks või enam tõeliselt arvestatava tasemega teadus- ja kõrghariduskeskust. «Kui viidetega vajadusele tagada dialoog või rahvuslik konkurents toimub tegelikult keskpärasuse kultiveerimine, ei saa sellega nõus olla isegi juhul, kui neid keskusi oleks vaid üks.»

Lausliberalismist fundamentalismi suunas

Tema hinnangul on Eesti suguses väikeriigis keeruline rääkida monopolidest või konkurentsist kõrghariduses, sest see peab olulises osas tuginema rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele teadusele. 

«Väikseim mittesaareline omakeelne teadus- ja kõrgharidusruum saab arvestaval tasemel eksisteerida vaid rahvusvahelises koostöös,» leidis Laidmets.

Kui rääkida professor Heidmetsa artiklis välja toodud siseriikliku konkurentsi vastaste fundamentalistide ja mitmekesisust pooldavate liberaalide vastuolust kõrghariduse arendamise küsimuses, siis Laidmetsa väitel piirab ministeerium küll liberaalsust, kuid ei kaldu fundamentalismi.

«Eestis on seni lähtutud pigem täiesti liberaalsest kui fundamentalistide soositud korraldusest,» kõneles Laidmets.

«Piisavast intellektuaalsest ja materiaalselt võimekusest olulisem on olnud altpoolt tulev initsiatiiv ning üldiselt on killustumist soosinud ka pearahal põhinev rahastamisskeem ja teatud määral väga projektipõhine teaduse rahastamismudel.»

Olukord paraneb

Tema sõnul ootab Eestit ees tasakaal, mille loovad kõrgharidusreformiga kaasnev uus kõrgkoolide rahastamismudel ning praeguseks juba läbitud üleminekuhindamised.

Uues olukorras saavad Laidmetsa väitel kõik kõrgkoolid keskenduda oma tugevustele.

«Lisaraha saamiseks ei pea tingimata avama uut ja huvitavat õppekava või õppesuunda, vaid võimalike ressursside parimaks ärakasutamiseks otsima pigem oma tugevusi, koostööd ja leidma ratsionaalseid lahendusi nii kõrgkooli sees kui kõrgkoolide vahel.»

Lisaraha saavad tema sõnul tulevikus riigilt need, kes ühiselt püstitatud eesmärke kõige paremini täidavad.

Ärindus ja haldus kui põhiprobleem

Professor Heidmets tõi oma eelmise nädala arvamusartiklis välja, et Eestis on nelja tüüpi õppekavagruppe - monopol, dialoogiline, dubleerimiv ja karmilt dubleeriv.

See viimane tähistab üksnes õppekavagruppi «ärindus ja haldus», kus valitsus on andnud õppe läbiviimise õiguse 14 õppeasutusele. Heidmetsa väitel tuleb dubleerimisega võidelda eelkõige seal. «Karta on, et just siin toimuv on aastaid toetanud jutte kõrgharidusega baaridaamidest ning raha eest diplomite ostmisest,» kirjutas ta.

Kas leiab tööd?

Ministeeriumi esindaja Laidmetsa sõnul pole aga sealgi pilt mustvalge. «Kui noored leiavad ärinduse ja halduse õppekavade lõpetamise järel meelepärase töö, ei ole suurt probleemi,» rääkis ta.

«Samas on selge, et killustamise vältimiseks on vaja edasist jõudude ühendamist ärinduses nii venekeelsete õppeasutuste puhul kui ka muudes õppeasutustes, kus uue süsteemi ja demograafilise olukorra muutumise valgusel tuleb üle vaadata reaalsed võimalused ja loobuda õhulosside ehitamisest.»

Laidmetsa mainitud kõrgharidusreform läbis 25. jaanuaril riigikogus koalitsiooni häältega teise lugemise ning neljapäeval võtab riigikogu selle suure tõenäosusega vastu.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Täna 11:45
Otse: president Ilvese ja Obama pressikonverents Eesti Pangas
Täna 16:00
Otse: Barack Obama kõne Nordea kontserdimajas
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart Kalm

53

Mart Kalm

kunstiteadlane ja akadeemik

Jaan Rannap, 83

lastekirjanik

Viive-Riina Ruus, 78

pedagoogikateadlane

Valdur Saks, 71

biokeemik, akadeemik

Väino Land, 65

muusik

Jaak Uudmäe, 60

kergejõustiklane

Eve Kask, 56

graafik

Liisa-Ly Pakosta, 45

poliitik

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,762 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 02.09.2014