Nende inimeste arv, kellele siseministeerium annab aastaks alarmsõidukikaardi, on viimase kümmekonna aastaga oluliselt kokku kuivanud.

Kui 1998. aastal oli isiklik alarmsõidukikaart Eestis koguni 299 isikul, siis 1999. aastal tõmmati see privilegeeritute ring kümme korda väiksemaks. Põhjendatud juhtudel liikluses kihutamise eriõiguse saavad nüüd vaid kõrged riigitegelased ja otseselt kiireloomuliste riigiülesannete täitmisega seotud ametnikud.

Nii näiteks on eelmisel nädalal alarmsõidukikaardi saanud isikute hulgas presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm Benno, kellel on presidendi visiitide ettevalmistajana sageli praktiline vajadus olla mõnes Eestimaa paigas kohal enne presidenti ennast.

Presidendi kaaskonnast eraldati alarmsõiduki luba ka Toomas Hendrik Ilvese nõunikule Olari Koppelile. Koppeli minevikku varjutab aga 2001. aastal aset leidnud vahejuhtum, kus politsei tabas ta Tartus purjuspäi autoroolist ja mehe pooleks aastaks juhiloata jättis. Koppel lubas toona, et see jääb tema viimaseks rikkumiseks.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul kõik selleks aastaks jagatud 37 kaarti on personaalsed. Sisuliselt tähendab see, et vajadusel võib loa omanik vilkuritega varustatud auto puudumisel istuda ükskõik millisesse sõidukisse ja siis kiirust ületades vajalikku kohta sõita. «Kuid igal taolisel alarmsõidul peab olema otsene põhjendus, mida on võimalik tagantjärele kontrollida,» lisas Heinsoo.

Kui kümmekond aastat tagasi vastu võetud korra kohaselt pidi alarmsõidukikaardi kasutaja kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete tõttu vajaliku alarmsõidu eel ise sellest politseiameti korrapidajale teatama, siis viimastel aastatel pole sedagi nõuet. Siseministeerium eeldab, et alarmsõidu õigust ei kuritarvitata.

Priit Heinsoo sõnul on Eestis sotsiaalne kontroll selliste asjade üle niivõrd tõhus, et süstemaatiline rikkuja jääks kiiresti vahele, kuna inimesed panevad sellist teguviisi tähele. «Viimastel aastatel pole ühtegi juhust, kus meile oleks selles asjus kaevatud ja oleksime pidanud inimeste sõitude põhjendatust tagantjärele kontrollima,» ütles Heinsoo.

Postimees helistas läbi mitmed isikliku alarmsõidukikaardi omanikud, kes kõik teatasid, et pole eriõigust kunagi kasutanud. «Mul on see õigus alates 2007. aastast, kuid ma olen seda kasutanud null korda,» ütles riigikogu aseesimees Jüri Ratas. «Ma isegi ei tea täpselt, kus see dokument mul on, ilmselt muude paberite vahel.»

Sama väitis aastaid põllumajandusministrina töötanud Helir-Valdor Seeder. «Ma olen kevadtöödele saanud kohale minna ka ilma vilkurita,» ütles minister.

Erand selles loetelus on näiteks kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, kes on personaalset alarmsõiduõigust kasutanud üks kord – siis, kui relvastatud mees mullu 11. augustil kaitseministeeriumisse tungis ja Võrumaal puhanud kantsler kiirkorras Tallinna pidi jõudma.

37 alarmsõidukikaardi omanikud
Ene Ergma, riigikogu esimees;
Andrus Ansip, peaminister;
Laine Randjärv, riigikogu aseesimees;
Jüri Ratas, riigikogu aseesimees;
Jaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister;
Kristen Michal, justiitsminister;
Mart Laar, kaitseminister;
Keit Pentus, keskkonnaminister;
Rein Lang, kultuuriminister;
Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister;
Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister;
Jürgen Ligi, rahandusminister;
Ken-Marti Vaher, siseminister;
Hanno Pevkur, sotsiaalminister;
Urmas Paet, välisminister;
Siim Kiisler, regionaalminister;
Heiki Loot, riigisekretär;
Riho Terras, kaitseväe juhataja ;
Peeter Hoppe, kaitseväe peastaabi ülem;
Siim Raie, presidendi kantselei direktor;
Olari Koppel, presidendi nõunik;
Piret Reintamm Benno, presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja;
Rene Berting, siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja;
Tarmo Türkson, siseministeeriumi kantsler;
Alar Streimann, välisministeeriumi kantsler;
Marelle Erlenheim, sotsiaalministeeriumi kantsler;
Marika Priske, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler;
Mikk Marran, kaitseministeeriumi kantsler;
Margus Sarapuu, justiitsministeeriumi kantsler;
Veiko Tali, rahandusministeeriumi kantsler;
Rita Annus, keskkonnaministeeriumi kantsler;
Ants Noot, põllumajandusministeeriumi kantsler;
Erkki Koort, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler;
Kalev Timberg, päästeameti peadirektor;
Kairi Uustulnd, peaministri nõunik;
Liina Kersna, riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor;
Andreas Anvelt, riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor.