Rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör tunnustas Eestit inimõiguste eest seismisel
7. veebruar 2012, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Eestis visiidil viibiva rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokuröri Luis Moreno-Ocampo ja aseprokurör Fatou Bensoudaga, Moreno-Ocampo tunnustas kõrgelt Eesti tegevust õigusriigi põhimõtete levitamisel ja inimõiguste eest seismisel.
Arutati võimalusi, kuidas Eesti saab kaasa aidata kiiresti mõjuvõimu koguva rahvusvahelise organisatsiooni tegevusele, vahendas valitsuse pressiesindaja.
«Tänapäeva maailm vajab selgemaid alusreegleid ning inimeste põhiõiguste jõulisemat kaitset. Mul on hea meel, et Eesti on selles vallas eesrinnas. Väikse riigina ei saa Eesti end jõuga maksma panna, seda enam on teil aga võimalus oma hea maine ja ühiskonna suure õiguskuulekusega olla paljudele teistele riikidele eeskujuks,» lausus Luis Moreno-Ocampo.
Möödunud aasta detsembris valis rahvusvahelise kriminaalkohtu liikmesriike ühendav esinduskogu Eesti diplomaadi Tiina Intelmanni kolmeks aastaks oma presidendiks.
Andrus Ansip tunnustas Moreno-Ocampot tema töö eest rahvusvahelise kriminaalkohtu esimese peaprokurörina.
«Nende aastatega olete oluliselt kujundanud kohtu nägu ning kasvatanud selle mõjukust rahvusvahelisel areenil. Hiljutised sündmused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas kinnitavad taas vajadust keskenduda senisest enam tsiviilisikute kaitsmisele vägivalla eest. Euroopa ajalugu motiveerib meid astuma ennetavaid samme, et ära hoida massikuritegude toimepanemist,» lausus valitsusjuht.
Peaminister lisas, et Eesti toetab igati meie ekspertide kaasamist rahvusvaheliste organisatsioonide töösse.
Alates 2012. aasta juunist võtab Gambia päritolu senine aseprokurör Fatou Bensouda üle senise peaprokuröri kohused.
Rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist on peetud üheks kõige olulisemaks rahvusvahelise õiguse sündmuseks 20. sajandil. Reaalselt 2003. aastal tööd alustanud kohtu pädevusse kuuluvad kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod – genotsiid, inimsusevastased ja sõjakuriteod ning agressioonikuritegu. Õigus viimast menetlusse võtta saab Haagis asuv kohtus pärast 2017. aastat.
Rahvusvaheline kriminaalkohus on täiendav riiklikele kohtutele, ning toimetab kriminaalmenetlust üksnes siis, kui kuriteo toimepanija enda riik ise ei soovi või ei ole suuteline isikut kohtu alla andma.
Kokku on kohus algatanud uurimise 14 kohtuasjas 27 isiku suhtes, üheksa isikut on kohtu vahistamiskäsu alusel tagaotsitavad. Rahvusvaheliselt enam tähelepanu on pälvinud Sudaani presidendi Omar al-Bashiri vahistamiskäsk.