Omavalitsused ägavad nimede korrastamise koorma all

Maa-ametis tegeleb kinnistunimede korrastamisega praegu üheksa ametnikku ja ehkki esimest villa pidi see andma 2010. aasta lõpul või ka selle aasta algul, on omavalitsused Tallinnast tulnud korralduste täitmisega püsti hädas. Kokku ootab muutmine ja täpsustamine 70 000 nime, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.

Kõigepealt suhtlus maa-ametiga, siis kirjavahetus maaomanikuga, kes võib-olla ei vastagi või vaidleb hoopis vastu – jutt käib ikkagi mitmekümne tuhande nime muutmisest. Adresseerimissüsteemi eest vastutab kohalik omavalitsus, seega võiks isegi väita, et riik tuli valdadele appi.

Kui maaomanik ei vasta vallast tulnud nimemuutmisettepanekule 15 päeva jooksul, loetakse seda tema nõusolekuks.

Postimees vestles nii valdade kui ka näiteks Tallinna maa-ametnikega ja neis tekitab nõuete jäikus küsimusi, milleks seda kõike sellisel kujul ikkagi vaja on. Tallinna geomaatika teenistuse direktori Kristel Lelov-Brossardi hinnangul on tegu meeletu tööga, mis kestab aastaid ja lõppu on võimatu ennustada.

Riik on pannud omavalitsustele suure kohustuse, aga ei toeta neid seejuures vähimalgi määral. Tallinn peab otsima nagu nõelu heinakuhjast omanikke, Brossardi hinnangul võiks aadressiandmete korrastamiseks olla lihtsamaidki meetodeid.

Maa-amet kõneleb aga praegu ehitisregistris ja maakatastris valitsevast anarhiast, kus üks ja sama maaüksus või ehitis on erineva nimega ja seega pole võimalik kaht andmebaasi kuidagi kokku viia. Peamise trumbina viidatakse näiteks päästeameti, politsei ja kiirabi vajadusele inimesi kiiremini üles leida.

Keegi ei vaidle vajaduse vastu muuta erinevates andmebaasides valitsevat anarhiat ja kooskõlastamatust, ent meetodid tekitavad omavalitsuste töötajates pahameelt. Kogu tegevuse tõenäoliseks eesmärgiks on ka võimalus leida üles inimesi ja rikkumisi näiteks ebaseaduslike ehitiste või muu säärase osas. Riigil on inimeste varast ja asukohast palju lihtsam ülevaadet saada.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kohusetäitja Mall Kivisalu ütles, et muudatused puudutavad katastriüksuste puhul kuni 14 protsenti. «Hoonete puhul on suurusjärk suurem,» ütles ta. «Siin ei käi jutt ainult nimede ühtlustamisest, vaid ka tänavajärgsetest aadressidest, nii kõiksuguste kirjavigade parandamisest kui terve tänava ümbernimetamisest ja numereerimisest.»

Kokku said omavalitsused kahe aasta jooksul 70 000 nime, mis vajavad muutmist või täpsustamist. Ühtlustatakse ka kohati üsna erinevad ehitisregistri ja maakatastri andmed ja need viiakse kokku aadressiandmete süsteemi.

«Meie tegeleme praegu kahelaadsete probleemidega,» tunnistas Kivisalu. «Üks on registrite ühilduvuse mure, teine aga see, et kasutuses olevad aadressid vastaks keelenõuetele ja muudele normidele. Ehitisregistris ei ole praegu paraku hoonete kohta ruumikujusid. Keegi ei tea, kus on need hooned. Kui inimene on erastanud nendesamade hoonetega katastriüksuse, otsustas ta panna sellele nimeks midagi huvitavamat. Lõppkokkuvõttes ei saa keegi aru, et tegu on ühe ja sama objektiga.»

Nüüd siis üritatakse kogu see kupatus viia kokku ühte kohta ehk aadressiandmete süsteemi. Kivisalu sõnul tehti sügisel rahvastikuregistri analüüs, otsides nii hooneid kui katastriüksuseid, ja selgus, et kolmandik Eesti elanikkonnast ei ela üheski reaalses kohas. «Kui tahetakse minna üle kodualuse maamaksu vabastamisele, siis selgub, et kolmandik inimestest ei ela üheski tegelikus kohas,» ütles ta.