Praktikas tähendab see, et Eesti piirivalve näeb peaaegu ilma viivituseta, kus ja mil moel võtsid Läti kolleegid vahele salasigarettide smugeldaja või Kreeka piirijõud tabasid Vahemerel paadi Aafrika põgenikega.

Valvesüsteemi koondnimega EUROSUR (European external border surveillance system) eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu, säästa merealadel inimelusid ning tugevdada sisejulgeolekut.

Igasse riiki oma keskus

Kummalisel kombel ei investeerita selleks piiridele ühtki eurot. Selle asemel ostab Euroopa Liit oma liikmesriikide operatiivkeskustesse tehnikapargi, mille abil saab iga maa elektroonilistele kaartidele kanda enda avastatud piirisündmused ja näha samal ajal mujal toimuvat.

Euroopas peab uus piirikaitsesüsteem rakenduma 2013. aasta sügisest, Tallinnasse Pärnu maantee politseimajja jõuavad EUROSURi arvutid juba tänavu novembris.

«See saab olema suur tuba, mille seinte peal on ekraanid erinevate kaardikihtidega, mida saab tõsta, ära võtta ja liigutada,» kirjeldas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Janek Mägi. «Kaartidel liigub kolmel tasemel informatsioon – Eesti enda kaart, pilt valitud Euroopa riigist või piirkonnast ja Euroopa koondpilt kõigi sündmustega.»

Ekraanil tähistavad sündmusi ikoonid, millele klikkides saavad piirivalvurid lugeda operatiivinfot. Kiirloomulisemate juhtumite puhul võib teise riigi keskusse teha videokõne. See on oluline edasiminek võrreldes praegusega, mil piirivalved vahetavad teavet krüpteeritult e-posti teel või vastavates infokeskkondades.

Piiriületajate tegevust saab peagi ette näha

Mägi sõnul seisneb uuest süsteemist saadav võit Eesti jaoks selles, et teabe abil muutub kurikaelte töömustrite väljaselgitamine hõlpsamaks. «Kui me saame näiteks infot, et naaberriikide piiri ületavad teatud rahvusest inimeste grupid kasutades pimedat aega, raskestiläbitavat maastikku, laevu või paate, siis juba see on vajalik teadmine. Kui neil ei õnnestu ühte riiki pääseda, proovitakse alati kõrvalt,» põhjendas Mägi.

Lisaks on Eesti jaoks oluline, et piiriinfot kogutakse ka kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt. «See info saadakse liikmesmaadelt, kel on kolmandates riikides oma sideohvitserid või muud allikad.»

Riikidest saabuva infovoo analüüsiga hakkab tegelema Euroopa liidu Varssavis asuv piirikoostöö agentuur Frontex. Agentuuril on tagataskus võimas relv – riikide piirivalved saavad sealt vajadusel tellida satelliidipilte.

Kuna pildi tellimine on kallis ja keerukas, panustab Eesti esialgu muusse piirivalvetehnikasse. Näiteks on arutlusel olnud mehitamata lennumasinate ostmine, vastavat otsust pole aga veel langetatud. Järgneva aasta jooksul hangitakse mere - ja järvepiiri valveks radareid ja kaameraid, maismaapiirile seatakse aga üles uusi öövaatlus- ja termokaameraid.