Pärna sõnul oli kõrgharidusreformi eelnõu arutlusel ka Eesti Juristide Liidu poliitikatoimkonnas. «Haridusreform sel kujul on poliitiline valik ning valimistel on selleks ka mandaat vähemalt osaliselt saadud,» leidis Pärna.

Eelnõu vastab hea seadusloome tavale, kui seadus on ühiskonnas vajalik ning avalikes huvides, koostatud läbinähtavalt ja huvigruppe kaasates; mõjud on läbi analüüsitud ja seaduse rakendumiseks on antud piisavalt aega.

«Nende kriteeriumite valguses saab eelnõule Eesti Juristide Liidu õiguspoliitika toimkonna arvates ette heita liigset kiirustamist eelnõu esitamisel riigikokku ja rohkem tulnuks aega varuda osapooltega läbirääkimiseks, avalikkusele selgitamiseks,» ütles Pärna.

Ta nentis, et praegune olukord jätab mulje, nagu oleks riigivõimud osapoolte arvamusest üle sõitnud. Õli lisab tulle see, et eelnõu mõjude analüüs on liiga pinnapealne ning ei ava erinevaid alternatiive. Seaduse rakendamine ja rahastamine on osaliselt ebaselge, mis süvendab õiguskindlusetust.

«Kuna pole alust kahelda, et reform ei teeni avalikku huvi - mis on olulisim hea õigusloome tava kriteerium - siis muude kriteeriumite valguses võib sellele eelnõule anda hindeks «priske kolme»,» hindas Pärna.

«Hea õigusloome tava ei eelda iseenesest, et kõiki arvamusi tuleb arvesse võtta, kuna need esindavad sageli vastandlikke huve. Erinevate seisukohtade juures peab keegi tegema otsuseid, ja see õigus, kohustus ning sellega kaasnev vastutus on rahva mandaadil tegutseval riigikogul,» sõnas ta.