Seega ei jaganud minister seisukohta, nagu oleks protestide saatel kulgenud eelnõu loomine märgiks sellest, et seadusandjad on rikkunud hea õigusloome tava.

«Hinnates kõrgharidusreformi menetlust, julgen öelda, et võrreldes paljude mitte nii heade näidetega seadusloome minevikust on seda väga põhjalikult haridusministri aktiivsel osalusel riigikogus haridus-ja kultuurikomisjonis arutatud,» ütles Michal.

Tudengite ettepanekute alusel tehti eelnõusse ka muudatusi, seega on kaasamine olnud sisuline, mitte näiline.

«Hea õigusloome põhimõtted ei tähenda seda, et kõik on pakutud lahenduse detailidega nõus ja poliitiliselt samal arvamusel. Võib olla palju neid, kes ei ole päri näiteks pensionitõusuga - mõned neist on isegi väga mõjukad huvirühmad ühiskonnas, kuid see ei tähenda, et valitsus ja riigikogu nii otsustada ei tohiks,» tõi Michal näite.

Ministri sõnul ei näe ta Eestis praegu trendi, et hoolimatu võim tahab jõuga üle sõita inimestest ja huvirühmadest. «Kõrgharidusreformi puhul olen pea kindel, et sellist mudelit, mis sobiks ideaalselt nii ülikoolidele, üliõpilastele või ettevõtjatele ongi raske välja pakkuda. Kõik ei ole kunagi kõigega nõus, see on suurte reformide puhul alati mingil määral paratamatu,» leidis Michal.

Ministri sõnul plaanib ta hea õigusloome tava riigis järk-järgult juurutada, et kõik tulevased regulatsioonid saaks sellisel viisil menetletud. «Aastaks 2014 loodame jõuda selleni, et riigis luuakse seadusi nii, et enne tulevad analüüs, arutelu ning huvirühmade kaasamine ning alles pärast seaduseelnõu,» sõnas Michal.