Holland pani Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisele veto, nõudes nende kahe probleemi lahendamist.

«Mõlemas riigis on märgata edusamme, eriti Rumeenias. See on samm edasi, kuid vaja on teha rohkem,» ütles Hollandi Euroopa asjade minister Ben Knapen.

Ta lisas, et Holland ootab järjest kahte positiivset raportit, mis viitaks pöördumatule progressile.

Holland ootab ära Euroopa Komisjoni juulikuise raporti ning otsustab siis, kas riigid on nõudmised täitnud.

Schengeni ruumi uute liikmete vastuvõtmisel on kõigil liikmesriikidel vetoõigus.

Rumeenia on süüdistanud Hollandi valitsust, et see on koalitsiooni toetava Geert Wildersi immigratsioonivastase partei pantvang.

Kolmapäeval avaldatud raport kiitis Rumeeniat, kuid oli karmim Bulgaaria suhtes ja nõudis edusamme mitmes valdkonnas.

Komisjoni hinnangul ei ole kõrgetasemelise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juurdlused ja kohtuasjad veenvaid tulemusi andnud.

Bulgaaria lubas omalt poolt rakendada viivitamatuid meetmeid kriitikale vastamiseks ning kohtu- ja politseireformi kiirendamiseks.

Peaminister Boiko Borisov süüdistas negatiivses raportis oma justiits- ja siseministeeriumeid ning «laimavat» opositsiooni.

Justiitsminister Diana Kovatševa ütles, et «paanikaks ei ole ruumi» ning tõhusate meetmete rakendamiseks on aega alla poole aasta.

Asesiseminister Veselin Vučkov lisas, et ministeerium jätkab plaanitud reformidega, tõhustamaks politsei tööd ja tagamaks kohtuotsuste suuremat arvu.

EL kiitis Rumeeniat komisjoni oluliste soovituste arvesse võtmise eest ja tõi välja, et Bukarest «kiirendas kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite kohtus menetlemist».

Bulgaaria ja Rumeenia lootsid Schengeniga juba eelmisel aastal ühineda, kuid peavad nüüd ilmselt ootama 1.-2. märtsi ELi ülemkoguni, et oma seisukohti põhjalikumalt esitada.