Möödunud aasta jooksul ei tulnud 700 süüdimõistetust vanglasse 30 inimest, kes oleks pidanud sinna iseseisvalt endale määratud karistust kandma tulema, ent ei teinud seda mitte ning on nüüd tagaotsitavad.
Vanglast hoidub Eestis mitukümmend inimest
8. veebruar 2012, 23:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on Eestis nüüdseks tagaotsitavaks kuulutatud 82 süüdimõistetut, kes jätsid õigel ajal vanglasse minemata.
Samas ei ole selline vanglast hoidumine Eesti seaduste järgi kuritegu. Justiitsminister Kristen Michal leiab, et kui karistuse kandmisest eemale hoidmine pole karistatav, tuleb seadust selles osas muuta.
Nimelt käib karistusseadustiku paragrahv 329, mis puudutab karistuse kandmisest kõrvalehoidmist, vaid juhtumite kohta, kui juba vanglas olnud isikut lubatakse ajutiselt kinnipidamisasutusest lahkuda ning ta hoidub karistuse kandmise jätkamisest. Sama paragrahvi alusel saab karistada ka väärteo eest määratud rahatrahvi või aresti ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse või lisakaristuse täitmata jätmisel.
«Seni ei ole seda, kui inimene vabatahtlikult oma karistust kandma ei asu, käsitletud kuriteona – vastav seisukoht on kirjas ka karistusseadustiku kommentaaris,» kinnitas riigiprokurör Norman Aas.
«Kui prokuratuur hindab, et karistusseadustiku paragrahvi 329 ei laiene neile, kes karistuse kandmisele ei ilmu, siis tulebki kaaluda seaduse täiendamist,» ütles Michal.
«Karistusest kõrvalehoidmine ei tohi kindlasti olla äratasuv tegevus. Olen seisukohal, et kui Eesti riik ja õiguskaitseorganid peavad kellegi teadliku pahatahtlikkuse tõttu maksumaksja ressurssi sellele kulutama, siis võiks see väljenduda ka karistuse lisandumises,» sõnas ta.
Küsimus kerkis värskelt esile seoses Anna-Maria Galojaniga, kes pidi üleeile minema Tallinna vanglasse viiekuulist vanglakaristust kandma, ent ei ilmunud sinna kohale. See tähendab, et teda hakkas sundtoomiseks otsima politsei, ning kuna naine on avalikult teatanud, et viibib Londonis, tähendab see ilmselt ka tema suhtes Euroopa vahistamismääruse väljaandmist. Kogu see protsess võib kesta üle aasta ning tähendab riigile suuri kulutusi.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja selgitas, et vangla esitab politseile taotluse süüdimõistetu vanglasse sundtoomiseks reeglina tema karistuse kandmise asumise tähtajale järgneval tööpäeval. Nii on alates 2012. aasta algusest politseile esitatud 29 sundtoomise taotlust.
Kui politseil ei õnnestu vangla taotlust täita, teavitab ta sellest vanglat, misjärel teeb vangla viivitamatult kohtule taotluse isik tagaotsitavaks kuulutada. Sel aastal on kohtud tagaotsitavaks kuulutanud 3 isikut.
Ka tingimisi karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla alles pärast reaalse vangistuse ärakandmist, selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder. Seda kaalutakse siis, kui isik on katseajal toime pannud uusi kuritegusid või rikkunud muid tingimisi vabastamise tingimusi, nagu näiteks käitumiskontrolli reegleid.