ETV saade «Pealtnägija» vestles 48-aastase ettevõtja ja nelja lapse isa Uku Randmaaga, kes ilma suurema meediakärata seilas esimese eestlasena ihuüksi ümber maailma. Möödunud pühapäeval jõudis mees aasta ja kuu aega kestnud reisilt tagasi koju.
Ümber maakera reisinud mees: pigem investeerin raha iseendasse kui kogun hunnikusse
8. veebruar 2012, 21:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta suvel heiskas Uku Randmaa Pirita sadamas oma jahi Temptation 3 purjed ning võttis suuna Kanaari saartele. Pärnust pärit purjetajal ja ärimehel mõlkus mõttes ammune unistus – teha ihuüksi oma purjekaga maakerale tiir peale. Kuid teekonna alguses näris teda siiski veel tõsine kahtlus, vahendas ERR Uudised.
«Idees ma ei kahelnud. Aga ma ei teadnud, kas mu tiivad kannavad. Kõigepealt, kas mu materiaalne osa on piisavalt hea ja ma ei teadnud, kuidas ma ise sellele katsumusele vastu pean,» rääkis Randmaa. Ta kahtles kuni Kanaarideni, kas tema vaim on ikka piisavalt tugev. «Lõplikult küpseks sain tõesti juba Kanaari saartel. Tundsin, et ma julgen sellise reisi peale minna.»
Nii saigi Uku Randmaa ümbermaailmareis oma ametliku alguse 2010. aasta detsembris, mil mees võttis suuna läände ja hakkas Roheneemesaartelt üle Atlandi ookeani purjetama. Aasta ja kuu aega hiljem, 2012. aasta veebruaris, randus ta oma purjekaga taas Kanaari saartel. Seega - unistus ümbermaailmareisist sai tõeks. Ühtlasi kirjutas ta selle sooritusega oma nime ajalukku - temast sai teadaolevalt esimene eestlane, kes üksinda purjekaga maailmale tiiru peale teinud.
Randmaa selgitas, et kui ta oleks retkele kellegi kaasa võtnud, oleksid ülejäänud sõbrad solvunud. «Ma olen õnnelik, et tegin selle üksinda. Üksi purjetamises on suur võlu.» Ta märkis, et iseendaga on raske tülli minna, iseendale on raske vastu vaielda. «Ja elu jooksul on kogunenud nii palju mõtteid, nii palju asju, mis on tarvis laagerdada. Ja meri on selle jaoks kõige parem koht.»
Uku Randmaa, kes on purjetanud alates ajast, mil oli 7-aastane, ütleb, et tal oli reisi peal kõvasti õnne. Vanajumal ja kogemused säästsid teda suurematest sekeldustest. Ehkki täna tegutseb ta ehitus- ja kinnisvaraäris, on tal taskus Tallinna Merekooli kaugsõidu kapteni diplom ja ta on kunagi meremehena torme trotsinud mitmetel maailma meredel. Seega ainus, mis mehele pikal rännakul tõsiselt muret tekitas, oli eemalolek kõige kallimatest.
Lähedastega aitas kontakti hoida satelliittelefon ja maismaa läheduses olles ka internet. Nii pidas Randmaa ka veebipäevikut. Ent oli aegu, kus tema ja maismaa ei puutunud omavahel kokku nädalaid. Kõige pikem etapp nii miilides kui ka ajaliselt oli Galapagose saartelt Prantsuse Polüneesiasse Hiwawa saarele. See etapp kestis 22 päeva.
Jääolude tõttu ei saanud Randmaa oma purjekaga Eestisse tulla, vaid jättis selle Kanaaridele. Eestisse saabus ta möödunud pühapäeval lennukiga. Maailmarändurit tervitasid lennujaamas lapsed, sõbrad ja ka ema Helgi.
Ent mis oli ikkagi see, mis ajendas 48-aastast edukat ärimeest jätma oma töö ja pere ning suunduma avastusretkele mööda tundmatuid ja ohtlikke maailmameresid? Randmaa selgitas, et teatud eluetapil tekib paljudel küsimus, miks me elame.
«Hakkame õhtul kamina ees esitama küsimusi, et kas me tõesti elame selleks, et ainult tööd teha ja lapsi kasvatada. Või saada kuidagi ise targemaks ja paremaks tänu sellele rahale, mis sa töö käigus oled teeninud. Ma jõudsin enda jaoks äratundmisele, et pigem kulutan seda materiaalset heaolu iseendasse investeerimisele reisil olles, kui et kogun teda mingisse hunnikusse.»