Eilne Postimees kirjutas, et kui koha-aadress ei vasta nõudmistele, siis peab selle ära muutma, sest muidu muudavad selle ametnikud. Keskkonnaminister Keit Pentus lausus, et meil võiks rohkem asju käia mitte administratiivsete käsulaudade, vaid kultuurist ja vahedast mõistusest tuleneva mõistlikkuse põhimõttel.
«Aadressiandmed peavad olema korras ja registrid usaldusväärsed,» sõnas Pentus. «Ei ole normaalne olukord, kui ühes registris seisab «Nõudmisteni, Prostokvašino», teises registris «Beau Monde» kinnistu, kolmandas registris «Kuusirbi 17» ja kõik need kolm tähistavad tegelikult üht ja sama kohta.»
Pentus rääkis, et see on asi, mille korrastamisega, registrite omavahelise haakumise ja klappimise tagamisega maa-amet koos omavalitsustega tegeleb.
«See on ka nende üheksa inimese põhiülesanne, keda Postimees välja tõi,» lausus minister. «Et veidi iseloomustada aadresse puudutavat töömahtu, siis lihtsalt üks näide – praegu puudub umbes 15 000 elumajal selgelt eristatav aadress.»
Postimehes oli välja toodud, et maatüki nime sõnavormi algul ei tohi näiteks olla b, d ja g, kui need pole põhjendatud ajaloolis-kultuuriloolistel põhjustel. Samuti ei sobi näiteks enam Kukke ja Ukku, vaid peab olema Kuke ja Uku.
Pentus selgitas, et maa-ameti ülesanne ei ole ise otsustada, millistele reeglitele üks või teine kohanimi vastama peab. See on paika pandud seadusandja poolt. Nimelt tuleneb kohanimede reguleerimine kohanimeseadusest.
«Nii pole õiglane maa-ametit nuhelda seaduses kirjas olevate nõuete eest,» rääkis Pentus. «Kas on hädavajalik, et nimed – ükskõik, kas siis inimeste nimed või kohanimed – on reguleeritud justnimelt seadusega? Ma olen üldiselt seda meelt, et meil võiks palju rohkem asju käia mitte administratiivsete käsulaudade, vaid kultuurist ja vahedast mõistusest tuleneva mõistlikkuse põhimõtte alusel.»