Politsei- ja piirivalveamet (PPA) esitas siseministeeriumile hulga ettepanekuid, kuidas parandada välismaalaste seadust, sealhulgas soovitatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja juhtorgani liikmena töötamiseks andmisel kehtestada loa kehtivusajaks üks aasta.
Lühiajalisel Eestis töötamisel võiks PPA arvates seadust muuta nii, et välismaalane ei peaks üldse tähtajalist elamisluba taotlemagi. Selleks võiks PPA arvates võimaldada teise liikmesriigi ettevõttel kuni kolme kuu jooksul sooritada Eestis töid koos välismaalasega, kes omab esimeses liikmesriigis elamis- ja töötamisõigust. Siis poleks vaja registreerida lühiajalist töötamist või taotleda eraldi tähtajalist elamisluba töötamiseks.
Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi firma juhtorgani liikmena töötamiseks soovitab PPA muuta nii, et Eestis registreeritud juriidiline isik, kuhu välismaalane juhtorgani liikmena töötamiseks elamisluba taotleb, peab olema tegutsenud Eestis eelnevalt vähemalt ühe aasta ning omama reaalset majandustegevust.
Veel võiks PPA arvates anda juhtorgani liikmena töötavale välismaalasele elamisloa kehtivusajaga kuni üks aasta. «Kehtivusaja osas erisuse seadmine võimaldab tõhusamalt kontrollida Eestisse elama asumise eesmärgi põhjendatust ning veenduda välismaalasele antud tähtajalise elamisloa eesmärgipärases kasutamises,» põhjendas politseiamet.
Lisaks peaks seadusetäiendus nägema ette, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul makstaks juhtorgani liikmele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti Eesti aastase keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.
Sama suurt tasu peaks saama ka välisriigi isik, kes on saabunud Eestisse tööle lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. «Lähetatud töötajate näol on enamasti tegemist oskustöölistega nagu keevitajad ja ehitajad, kes asuvad tööle Eestis tegutsevatesse laevaremondi ettevõtetesse. Arvestades, et palgakriteeriumi nõude kehtestamise eesmärgiks oli aidata kaasa kõrgelt kvalifitseeritud töörändele ning kaitsta kohalikku tööturgu, on põhjendatud palgakriteeriumi nõude laiendamine,» selgitas PPA.
Ettevõtluseks antud elamisloa puhul võiks politseiameti arvates kaaluda, kas ettevõtte aastase eelnevat Eestis tegutsemise nõuet või samuti elamisloa andmist aastase kehtivusajaga. Ka leidis PPA, et üle tuleks vaadata, kas seaduses sätestatud investeeringute summad – äriühingu osaniku puhul 63 900 eurot, füüsilisest isikust ettevõtja puhul 1590 eurot – on piisavad ja põhjendatud elamisloa andmiseks ettevõtlusega tegelemiseks.
«Teeme ettepaneku sätestada regulatsioonid, mis võimaldaksid kaasata ettevõtluseks elamisloa andmise menetlusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, tema poolt määratud asutuse või ekspertkomisjoni, kes hindaks äriplaani kirjeldust ja ettevõtluse vajalikkust lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel,» seisab ettepanekutes.
Samuti sooviks PPA tunnistada kehtetuks seaduse regulatsiooni legaalse sissetuleku alusel tähtajalise elamisloa andmisel. «Hetkel võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema toimetuleku Eestis, kui elamisloa andmine ei kahjusta avalikke huve,» selgitas PPA. «Antud alusel tähtajalise elamisloa andmise eelduseks on tingimus, et välismaalane peab sissetuleku olema teeninud legaalselt päritoluriigis. Seega puudub võimalus täielikult veenduda, kas välismaalane on taotlusele lisatud dokumentides märgitud sissetulekud ka tegelikult teeninud.»