Siseministeeriumis on valminud eelnõu, mis keelab lastele topeltperekonnanime andmise. Sama eelnõu kohaselt peab ilma perekonnanimeta välismaalane Eestis abielludes võtma abikaasa nime.
Seadus keelab lapsele topeltperekonnanime andmise
25. jaanuar 2009, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimeseaduse muudatusega tahetakse välistada topeltperekonnanime andmine lapsele, selgub siseministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjast.
«Kahekordseid perekonnanimesid käsitatakse eesti isikunimesüsteemis erandina, mida saab juurde tekkida vaid abiellumisel ning üksnes juhul, kui abielluja soovib saada abikaasa nime, ent säilitada ka enda nimi,» põhjendatakse keeldu seletuskirjas.
Lapsele niisuguse ühekordseks kasutamiseks mõeldud nime pärandamine moonutaks eelnõu koostajate sõnul perekonnanime kui suguvõsa traditsioone edasikandva nimeosise mõtet.
Ainsa erandina tuuakse välja olukord, kus lapse vanem on saanud topeltnime sünniga (ehk enne abiellumist - see on suguvõsa nimi) ja lapsele soovitakse anda niisugust topeltnime.
Kuna praktikas on juhtumeid, kus peres on mitu last, kes on enne nimeseaduse vastuvõtmist saanud topeltnimed. Eelnõu koostajate kinnitusel hakkab pärast seadusemuudatuse jõustumist sellesse perre sündiv laps kandma oma õdedest-vendadest erinevat nime.
Ühe pere lastel peab olema üks nimi
Seadus fikseerib ka põhimõtte, et ühes peres kasvavad lapsed peaksid üldreeglina kandma ühesuguseid perekonnanimesid.
Seetõttu on normina sisse viidud reegel, et kui sünnivad kaksikud, kolmikud või mitmikud, siis ei saa vanemad nendele taotleda erinevaid perekonnanimesid.
«Ka teiste riikide nimeseadustes (näit Soome) on põhimõte, mille kohaselt eelistatakse, et ühes peres kasvavad lapsed (ka poolõed ja -vennad) kannaksid sama perekonnanime. Perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda, suguvõssa,» põhjendatakse seda muudatust.
Nimeta välismaalane peab võtma abikaasa nime
Praktikas on juhtumeid, kus Eestis viibival välisriigis sündinud isikul puudub perekonnanimi.
Niisugune välisriigis sündinud isik võib olla ka Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele seega laieneb Eesti nimeseadus.
Eesti nimeõiguse üldine põhimõte on, et isikul on nii ees- kui perekonnanimi. Seetõttu on lisatud eelnõusse säte, mille kohaselt juhul, kui Eestis abiellub isik, kellel puudub perekonnanimi, peab ta võtma oma abikaasa perekonnanime.