Protestijad: ACTA olemus on segane, aga valitsuse käitumine veel mõistmatum

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas ACTA jääb vastu võtmata või mitte – seda ütleb aeg. Mina usun, et Eesti ei ole selline,» ütles tänasel protestimeeleavaldusel õpilane Joosep Linkmann (paremal).
«Kas ACTA jääb vastu võtmata või mitte – seda ütleb aeg. Mina usun, et Eesti ei ole selline,» ütles tänasel protestimeeleavaldusel õpilane Joosep Linkmann (paremal). Foto: Peeter Langovits

Mitmed täna Tallinnasse Vabaduse väljakule meelt avaldama kogunenud inimesed nentisid, et kuigi neid hirmutab võltsimisvastase kaubandusleppe võimalik mõju, sai protestile minekul kaalukeeleks peaministri üleolev suhtumine.

«Ansipi avaldus ajas mind ikka väga närvi,» tunnistas ehitusvaldkonnas tegev Tanel Vainumäe, kes oli tänasele protestimiitingule tulnud perega.

Vainumäe sõnul ta end ACTAga (võltsimisvastane kaubandusleping) peensusteni kurssi viinud ei ole, lõviosa tema informatsioonist pärineb Facebookist. Sellegipoolest arvab ta aga teadvat, mis saab edasi. Arvestades, kui vähe Eestis rahva arvamusega arvestatakse, tuleb ACTA nii või naa.

«Miski ei muutu, piraatlus kolib lihtsalt peitu. Faile hakatakse vahetama mitte interneti kaudu, vaid muid kanaleid pidi.» Vainumäe sõnul tuleb ka tal endal siis senist internetikäitumist oluliselt muuta.

ACTA leppest ei loe välja tõde

«Mind ajas Ansipi kommentaar vist isegi rohkem endast välja kui konkreetselt ACTA sisu. See oli täpselt see, mis mind siia tõi,» ütles tudengipõlve pidav Joonas, kes keeldus avaldamast oma täisnime, sest pelgas võimalust, et tema nimi ACTA kontekstis ilmsiks tuleb.

«See oli viimane pauk, viimane tilk karikas,» leidis ka kujundaja ja muusiku ameteid pidav Lennart. «Kui küsimuses on ebakõla, siis see on üks asi. Aga kui poliitikud hakkavad ise demagoogiat ajama, siis see on märk, et midagi on tõsiselt mäda.»

Mõlemad mehed ütlesid kui ühest suust, et ACTA puhul häirib neid enim võimalik kontroll interneti tarbimise üle. «Mina üritasin isiklikult lugeda dokumendist, kas need asjad vastavad tõele. Aga ma lihtsalt ei ole nii heade juurateadmistega inimene, et sellest aru saada. Ma üritan usaldada neid inimesi, kes seda mõistavad,» põhjendas Joonas.

Lennarti sõnul ei tea ta täpselt, mis ACTAga muutub. «Ma arvan, et see ongi põhipõhjus, miks inimesed siia on kogunenud. Miks keegi ei või siis kätte võtta ja seletada, mis juhtub? Poliitikud ei saa ju alla kirjutada mingile lepingule, millest nad ise ka aru ei saa!» leidis ta.

Õpilane Joosep Linkmann tunnistas, et on lepingu teemal palju lugenud. «Ma ei oska öelda, mis kindlasti muutub, aga ma arvan, et kontroll muutuks tihedamaks. Jälgimine internetis oleks tüütav ja rikuks õigust privaatsusele,» leidis Linkmann. Sellegipoolest ei olnud ta veendunud, et pelgalt tänane meeleavaldus paneks Eesti valitsust leppest taganema. «Kas ACTA jääb vastu võtmata või mitte – seda ütleb aeg. Mina usun, et Eesti ei ole selline,» jäi ta optimistlikuks.

Fookus vales kohas

«Mind häirib see, et tähelepanu on ära läinud isiklikule solvumistasandile Ansipi vastu,» leidis Eesti Kunstiakadeemia tudeng Jana Lillemets, kes ka ise teemakohast fooliumist peakatet kandis. «See on küll nõme, mis ta ütles, aga tegelikult see üritus on natuke suurem ja sügavama mõttega, kui see, et me solvume, et Ansip ütles meile «seemnesööjad».»

«Tundsin, et pean selle vastu välja astuma, ei saa lihtsalt anonüümseks jääda,» põhjendas Lillemets seda, miks ta kümmet miinuskraadi trotsides siiski Vabaduse väljakule kohale tuli.

Lillemetsa sõnul pärinevad tema teadmised ACTA kohta kodumaises ja välismeedias ilmunud artiklitest ja ekspertarvamustest. «Ma ei ole kindel, kui kiiresti need muutused hakkavad toimuma, aga ma olen samal seisukohal – ACTA tähendab piiranguid eneseväljendusele ja sõnavabadusele,» ütles ta.

Ülemaailmsele rahvamasside reaktsioonile vaatamata ei usu ta, et ACTA üldse vastu võtmata jääb. «Siiski ma arvan, et hakatakse lähemalt vaatama, miks rahvas selle vastu protesteerib ja mis on need punktid, mis tegelikult inimestes ärevust tekitavad. Mingil hetkel võib-olla kellegi jõud kuskil raugeb,» avaldas Lillemets lootust.

Sama lootusega kogunesid kümned tuhanded ACTA-vastased täna üle Euroopa ligi kahesajas erinevas linnas. Praeguseks on tugeva vastuseisu tõttu ACTA-le allakirjutamise peatanud Läti, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Saksamaa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles