Hiiu maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Arvame, et gümnaasiumivõrk tuleb korraldada ümber pikema aja, st. 3 õppeaasta jooksul, sest on palju tegevusi, mis vajavad tõsist läbi mõtlemist (koolitransport, koolide ruumiprogramm, õpilaskodude võimalused, töötud õpetajad jmt).

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Hiiu maakonna puhul näeme tulevikus gümnaasiumi pidaja rollis kohalikku omavalitsust, sest nn ääremaa situatsioonis on riigi kohalolek vähetajutav.

Sellist kaugenemist on kahjuks soodustanud paljude riigiinstitutsioonide või nende juhtimistasandi äraviimine maakonnast.

Ettevaatlikuks on meid muutnud ka pidev oht praeguste maakonnas olevate riigikoolide säilimise osas.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Ei pea vajalikuks riigi tasandil õppekohtade jaotust, sest leiame, et hoiakuid ei saa muuta vägisi.

Usume, et paranenud kutsehariduse kvaliteet ja tingimused hariduse omandamiseks ning positiivsed näited on palju suutlikumad hoiakuid kujundama.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Ühtse lävendi kehtestamist kõigis gümnaasiumides ei pea otstarbekaks, jäägu see koolide endi otsustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles