Kiire üleminek on põhjendatud:
- Jõgeval riigigümnaasium, sest tekib Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa baasil. Planeeritult 01.09.2013 võtab vastu esimesed õpilased (10 – 12 klassid).
- Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli gümnaasiumiosa liitumist riigigümnaasiumiga Jõgeva linnavolikogu praegu ette ei näe.
- Mustvee Vene Gümnaasium ja Mustvee Gümnaasium - sisuline nõusolek kahe kooli gümnaasiumiosa ühendamisest olemas (riigi abi vajav). Kooli vorm on veel lahtine: kas tekib uus gümnaasium või uus täistsükli kool (1.-12. klass), kus gümnaasiumiklassides jätkavad nii eesti kui vene gümnaasiumide õpilased. Rahastamismudeli muutumisel on mõeldav tulevikus koostöö Jõgeva riigigümnaasiumiga.
3 gümnaasiumiaasta jooksul läheb üle:
- Puurmani Gümnaasiumi osas on Puurmani vallavolikogu otsuse langetanud, 2011. aasta sügisel 10. klassi enam ei avatud ja kool muutub 3 aasta jooksul põhikooliks.
Erandid:
- Tabivere Gümnaasium – majanduslikus mõttes on kiire üleminek optimaalne, võimaliku ülemineku variandi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu;
- Põltsamaa Ühisgümnaasium - hetkel toimiva rahastamismudeli korral ei pea põhjendatuks gümnaasiumi eraldamist põhikoolist, vaid kooli jätkamist täistsükli koolina (1. – 12. klass);
- Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium – näeme, et säilib kool täistsükli koolina (1.-12. klass); rahastamismudeli muutumisel on mõeldav tulevikus koostöö Jõgeva riigigümnaasiumiga.
Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
Leiame, et võiksid jääda mõlemad omandivormid.
Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
Kuna jaotuse põhimõtted riigi tasemel üld- ja kutsehariduse õppekohtade vahel ei ole siinkohal selged, siis ei ole võimalik sellele küsimusele ühest vastust anda.
Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Ei poolda üleriigilist ühtset lävendit.