Järva maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine kolme aasta jooksul tekitaks ka kolmeaastase segaduse: väheneksid õpetajate koormused, koolides tekiks pikemaks ajaks nn üleminekumeeleolu.

Parem variant oleks konkreetsest õppeaastast osade gümnaasiumite tegevuse lõpetamine ja uute gümnaasiumite tegevuse alustamine.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Kutseharidusvõrgu korrastamisel on riigil head kogemused ning kogu tegevus on olnud tulemuslik: korrastatud õppehooned ja praktikabaasid, rajatud heatasemelised õpilaskodud.

Arvestades, et tegemist on üheealiste õppuritega, võiks meie hinnangul gümnaasiumivõrk kuuluda riigile.

Tänase seisuga tuleb ju enamik hariduskulusid kohalikele omavalitsustele riigieelarvest, seega ei tooks gümnaasiumite riigistamine ka hariduskulude olulist suurenemist.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel ei pea vajalikuks. Õpilasel peaks olema võimalik endal otsustada vastavalt tema võimetele ja soovidele.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Vastuvõtutingimused võiks jätta kooli otsustada kooskõlastatult koolipidajaga. Vastuvõtutingimuste kehtestamisel peaks gümnaasium arvestama oma selgelt eristuvate õppesuundadega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles