Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?
Gümnaasiumivõrk tuleks ümber korraldada kolme õppeaasta jooksul. Pikema aja jooksul seetõttu, et paralleelselt peavad käivituma ka muud tegevused, nt vajadusel transpordi täiendav korraldamine ning majutusvõimaluste leidmine või loomine.
Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
Gümnaasiumi pidajana näeme tulevikus reeglina riiki, kuid ei välistaks võimalust kooli pidada ka kohalikul omavalitsusel. Riigikoolidena näeme regionaalpoliitiliselt (maakonda, mitut omavalitsust või muud suuremat piirkonda teenindavad) olulisi koole.
Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
Õppekohtade riigi tasemel jagamist üld- ja kutsehariduse vahel ei pea me hetkel vajalikuks. Selline jagamine tekitaks asjatuid pingeid.
Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Ühesuguse lävendi kehtestamist ei pea mõistlikuks, kuna korralduslikult see ei toimiks. Nt liiga madala lävendi korral ei suudaks mõni kool soovijaid ära mahutada, liiga kõrge korral võib aga suureneda õpingute poolelijätjate arv.
Eelistame koolide enda kehtestatud vastuvõtupoliitikat, mis lubab arvestada võimalike erisustega.