Võru maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Võrumaal on koondatud maakonna 17st üldhariduskoolist saabunud arvamused vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi neljale gümnaasiumivõrku puudutavale küsimusele.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Kindlasti tuleb gümnaasiumide õppekorraldust ja seega ka võrku muuta, kuna õpilaste arv järjest kahaneb. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada, kool on siiski õpilase jaoks ja et õpilastele oleks tagatud kvaliteetne üldkeskharidus.

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine peab toimuma mitte kiiremini kui 3 aasta jooksul, et õpilased, kes alustasid õppetööd koolis A, saaksid ka lõpetada kooli A, uusi õpilasi 10. klassi ei võeta.

Sellisel juhul saavad koolid kui ka õpilased oma tulevikku paremini suunata, saab mõelda õpetajaskonna ümberorganiseerimise peale jms.

Mõistetav on lähiajal nende gümnaasiumide sulgemine, kus õpilasi on väga vähe. Enamuse gümnaasiumide sulgemine ja selle sotsiaalmajanduslikud tagajärjed peavad olema väga täpselt läbi mõeldud ja kiiresti seda teha ei saa.

Gümnaasiumivõrgu korrastamine eeldab alternatiivsete võimaluste loomist - komplekssed lahendused tänapäevaste õpitingimuste loomiseks, õpilaskodude rajamine ja transpordi korraldamine, õpilaste/ nende vanemate toetussüsteem, arvestades tänast sotsiaalset olukorda regioonides.

Kodust kooli käimine ja oma pere juures elamine on leibkonnale soodsam, kui lapse/laste saatmine  pärast põhikooli linna omal käel elama.

Tõeline Eesti haridusreform peaks sisaldama kutse- ja üldkeskhariduse liitmist või lähendamist ja nii mõnigi väikegümnaasium saaks väärika rakenduse tuima sulgemise asemel. Samuti on õppesuundade arvu nõudega praegu üle pingutatud.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Vastustes tuuakse välja nii kohaliku omavalitsuse kui riigi kui gümnaasiumide võimalike pidajate haldustugevused.

Kohalik omavalitsus teab ja tunnetab kõige paremini kohalikke elukondlikke probleeme ja juhib kooli paindlikumalt ja seisab nende põhimõtete eest, mida peavad oluliseks piirkonna elanikkond.

Jätkuma peab sel juhul aga riigipoolne rahastamine – personalikulud ja majanduskulud – mis tagaksid  kvaliteetse hariduse. Riigi haldusesse minekul jäävad paratamatult ääremaad või kaugemad piirkonnad vähema tähelepanuga.

Samas märgitakse, et nendes omavalitsustes, kus ei ole tööl haridusspetsialisti, võib esineda olukordi, kus asjatundmatud inimesed otsustavad kooliküsimuste üle.

Riik saab olla pidaja juhul, kui teoks saab kutse- ja üldkeskhariduse liitmine/lähendamine ning gümnaasiumide arv on väike. Riik saab edukalt tagada suuri investeeringuid - õpilaskodud, õpilastranspordi korraldamine jm, kui piirkonda jääb ainult üks gümnaasium.

Tuleviku süsteem võiks lubada gümnaasiumi pidamist jagada, rahastada eraldi alustel maa- ja linnagümnaasiume või moodustada riigi gümnaasiumid ja munitsipaalkeskkoolid.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Ei peeta õigeks õppekohtade jaotust kutse- ja üldkeskhariduse vahel.

Täna on kutsekoolides väga palju erialasid, mida on võimalik õppida vaid üldkeskhariduse baasil ning tööandjate poolt kui ka ühiskondlikult laiemalt peetakse tähtsaks keskhariduse olemasolu.

Mida mitmekesisem on meie koolisüsteem, seda rohkem suudame täita ühiskonna ootusi. Puudub ülevaade, kui palju on vaja kutsekeskharidusega noori, kui palju üldkeskharidusega, et need kohad oleks proportsioonis.

Reaalne oleks õppekohtade jaotust määrata juhul, kui oleks teada, milliseid kutsealasid on mõistlik õpetada, sh piirkonna vajadusi arvestades, ning kui gümnaasiumi lõpetajatel oleks 2 valikut: eksamid, mis annavad võimaluse minna edasi kõrgkooli ja eksamid, mis annavad üldkeskhariduse kutseõppesse suundumisel.

Sellisel juhul oleks õppekohtade jaotus isegi mõistlik, sest noor on küpsem ja valikutest teadlikum ning õppest väljalangemise osakaal kindlasti väiksem.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Enamuse arvates peaks gümnaasiumides olema ühesugune nn baaslävend, millele lisanduvad erisused tulenevalt gümnaasiumi õppesuundadest ja eesmärgist.

Paratamatult ei pea kõik soovijad pääsema gümnaasiumisse. Lävendi mõiste on ebaselge – kas need on tänased sisseastumiskatsed?

Nn lävend peaks arvestama ka poiste ja tüdrukute arengulisi erisusi ning sarnaste võimetega ja motiveeritud õpilaste vajadusi. Lävend tõstaks üldkeskhariduse väärtust ühiskonnas ega tekitaks ühiskonnas nn eliitgümnaasiume.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles