Tartu maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Kui otsustada siiski gümnaasiumivõrgu reformi kasuks, siis kiire ja korraga ümberkorraldamise eelduseks on, et juurdepääsuprobleem oleks juba eelnevalt lahendatud transpordi, õpilaskodude, koolitoidu jm näol.

Seega tuleks anda kooli pidajatele piisavalt aega vajalike ümberkorralduste elluviimiseks.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Gümnaasiumide võimalike pidajana näeme tulevikus nii riiki (Tartumaal nt Nõo Reaalgümnaasium), kohalikke omavalitsusi, omavalitsuste ühisasutisi kui ka era- ja vabasektori institutsioone.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel me ei poolda.

Selleks ei ole valmis põhikooliõpilaste karjäärinõustamise süsteem, kutsekoolide erialavalik ega täiskasvanute täiendõppe süsteem.

Eesti tuleviku-ühiskond ja –majandus vajavad tugeval üldhariduslikul baasil põhineva hea ümberõppesuutlikkusega kodanikke ja töötajaid.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Gümnaasiumisse õppima asumise ühtse lävendi kehtestamise puhul on tõsine oht, et suureneb veelgi sooline tasakaalustamatus kõrgemates haridustasemetes – juhul, kui poeglaste õpetus- ja kasvatustöö metoodikas ei toimu kvalitatiivset arenguhüpet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles