Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogu ees, et kui Eesti ACTA lepingut ei ratifitseerita, siis tuleks mõelda, millise signaali see maailma saadab ja kuidas Eesti kuvandit muudab.
Paet: ACTA teemal tuleks silmas pidada ka kuvandit
13. veebruar 2012, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrilt küsiti, mis mõju avaldaks Eestile see, kui siin ei võetaks ACTAt vastu.
Paeti sõnul on seda raske ette hinnata, sest keegi pole hiromant ja natuke sõltub ka sellest, et milline on selle lepingu edasine käik mujal.
Tema hinnangul võiks aga mõelda, et kui kõik teised Euroopa riigid selle leppega ühinevad ja selle ratifitseerivad, siis milline mulje jääb Eestist, kui siin seda ei tehta.
«Siis ilmselt see muidugi selles seltskonnas ja ka laiemalt tekitab küsimärke,» arvas Paet.
Paeti väitel võib siis mängu tulla lihtsustamine: kas siis Eestile polegi oluline rahvusvaheline intellektuaalomandi autoriõiguste kaitse.
Ministri kinnitusel ilmus juba eelmisel nädalal välismaises pressis kirjatükke, kus öeldi, et mõnedes Ida-Euroopa riikides, kus pikka aega polnud võimalik omandit austada, on nüüd probleemid selle asjaga.
«On võimalik teine pool, et tugevneb kuvand, et justkui Eesti ei peaks millekski autoriõiguse ja intellektuaalomandi kaitset. Seda kuvandipoolt tuleb ka silmas pidada,» väitis Paet.