Paet: ACTA ei tekita Eestis uut olukorda

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on Urmas Paet..
Pildil on Urmas Paet.. Foto: Peeter Langovits.

Ka välisminister Urmas Paet väitis täna riigikogulaste küsimustele vastates, et võltsimisvastane kaubandusleping ei tekita Eesti sees mitte mingisugust uut olukorda.

Paeti sõnul tutvus ta veel täna kehtiva karistusseadustikuga ja seal on olemas kõik paragrahvid ja  karistused, millest üldisemas keeles räägib võltsimisvastane kaubandusleping.

«Nii et eks meil ka Eestis üks asi on see, mis on meil seadustes kirjas, sealhulgas karistusseadustikus, ja teine on tegelik elu,» sõnas Paet.

Tema sõnul ei muuda ACTA isikliku tarvitamise momenti.

«Kui tegemist on nii-öelda ärilisel eesmärgil illegaalse tegevusega, siis on see koht, mida leping taunib ja mille kohta väga selgelt ka Eesti karistusseadustik näeb ette konkreetsed karistused,» toonitas Paet.

Tema sõnul on iseasi, kui tõhus on Eesti riik ise olnud kehtivate seaduste täitmise järgimise.

Paet lisas, et võltsimisvastane kaubandusleping räägib klassikalisest piraatlusest ja võltsimistegevusest ja digimaailma puudutab vaid väike osa leppest.

Keskerakondlane Mailis Reps soovis seepeale teada, et mis saab siis, kui Eesti leppe ratifitseerib ja siis teeb komitee näiteks aasta pärast 15 ettekirjutust, millest üks on interneti kasutuses jälgimine.

Paeti hinnangul ei tee komitee nii kiiresti ühtegi ettepanekut ja kõige vähem oleks see kümne aasta küsimus. Siis hakkaks ettepanekuid arutama aga Eesti valitsus ja riigikogu.

«Kui arvatakse, et need head ettepanekud, siis ilmselt neid toetatakse. Kui arvab, et ei ole, siis ei toetata,» sõnas Paet.

Lõpetuseks rõhutas Paet, et tema mõistus keeldub uskumast, et need Euroopa riigid, kus on kordades ja kordades pikem ja sügavam vaba ühiskonna kogemus, oleks kaasatulijaid, kui räägitakse isikute õiguste ahistamisest ja interneti jälgimisest.

«Selleks peab ikkagi enne olema Euroopas midagi väga suurel määral oluliselt viltu läinud,» nentis Paet.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles