Riigikogu juhatus koostas eelnõude menetlemise hea tava juhise

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu juhatus kiitis 9. veebruaril heaks juhised riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks ning teavitas neist 13. veebruaril ka valitsust.

Riigikogu juhatus kiitis juhised heaks eesmärgiga teadvustada riigikogus seaduseelnõu menetluses osalejatele põhimõtteid, millest kinni pidamine võimaldab paremini täita põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) nõudeid ning tagada vastuvõetavate seaduste parem kvaliteet.

Juhiste koostamise põhjuseks on vajadus leppida kokku mõnedes riigikogus menetluse üldist korraldust ja üksikuid menetlusetappe puudutavates küsimustes, aga ka asjaolu, et viimastel aastatel on mitmed puudused eelnõude menetluses ja vastuvõetavates seadustes pälvinud laiema avalikkuse tähelepanu ja kahjustanud riigikogu mainet seadusandjana.

Juhised on koostatud teadmisega, et riigi elus tuleb ette olukordi, kus eelnõu riigikogus arutamise ja otsuste tegemise aeg on piiratud. Niisugused kõrvalekalded soovitavast menetluspraktikast peaksid aga jääma põhjendatud eranditeks.

Lähtudes eeltoodust tuleb seaduseelnõude menetlemisel riigikogus juhinduda järgmistest põhimõtetest:

1. Seaduseelnõu menetlus kavandatakse ning jõustumissäte sõnastatakse arvestusega, et:

1) RKKTSis sätestatud menetlustoiminguteks (sh aruteluks juhtivkomisjonis, menetlusdokumentide ettevalmistamiseks ning aruteluks täiskogus) jääb mõistlik aeg, mille jooksul riigikogu liikmetel on võimalik kujundada seisukoht eelnõu ja muudatusettepanekute suhtes ning asjassepuutuvatel huvirühmadel esitada oma arvamus;

2) presidendile jääb seaduse väljakuulutamiseks põhiseaduse § 107 lõikes 2 ettenähtud 14 päeva alates seaduse saamise päevast;

3) seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääb piisav aeg, mille jooksul on normiadressaatidel võimalik seadusega tutvuda ja vajaduse korral oma tegevus ümber korraldada.

2. Kui juhtivkomisjoni menetluses oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelise tähtsusega muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust, jättes arvamuse andmiseks mõistliku aja.

3. Eelnõule esitatavad muudatusettepanekud on seotud eelnõus reguleeritavate küsimustega, lähtudes eelnõu eesmärgist.

4. Juhtivkomisjon arutab valitsuse ettepanekuid muuta riigikogu menetluses olevat eelnõu, kui need on esitatud RKKTS § 99 sätestatut järgides.

5. Põhimõttelise tähtsusega muudatusi sisaldavatele valitsuse ettepanekutele peab olema alla kirjutanud asjaomane minister.

6. Komisjoni liikmetele ja komisjoni nõustavatele ametnikele peab jääma piisavalt aega, et tutvuda juhtivkomisjoni istungi päevakorda võetud eelnõuga seotud dokumentidega, sealhulgas laekunud muudatusettepanekutega, ning kujundada nende suhtes seisukoht.

7. Juhtivkomisjoni enda poolt eelnõusse kavandatavad muudatused otsustatakse komisjoni istungil täpses sõnastuses.

8. Juhtivkomisjon otsustab eelnõu riigikogu täiskogu töönädala päevakorda teiseks lugemiseks panemise pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist ja nende suhtes otsuste tegemist.

9. Kui juhtivkomisjon otsustab muudatusettepanekuid arvestades eelnõu olulisel määral ümber kujundada, eelkõige täiendades seda põhimõttelise tähtsusega uute regulatsioonidega, teeb ta selleks, et võimaldada riigikogu liikmetel esitada muudatusettepanekuid eelnõu muutunud osade suhtes, täiskogule ettepaneku II lugemine katkestada.

10. Samale töönädalale ei kavandata üldjuhul seaduseelnõu mitut lugemist.

11. Seaduseelnõu lõpphääletuseks esitab juhtivkomisjon uue, keelelise ja normitehnilise kontrolli läbinud teksti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles