Riigikogu muutis 2008. aastal seadusi nii, et tööandjatel oleks kergem töötajatest vabaneda, viimastel aga vastukaaluks õigus rohkematele hüvitistele. Tänaseks on töötajate õigusi järjest tühistatud ja nad on praegu halvemas olukorras, kui enne seaduse loomist.
Töölepinguseaduse muutmine sai hoo sisse 2008. aasta kevadel, kui ministeerium, tööandjad ja valitsus allkirjastasid ühiselt tööreeglite muutmise memorandumi. Seaduse aluseks sai põhimõte «paindlik turvalisus» - tööandjatel oleks kergem tööjõudu vahetada, töötajatel aga turvalisem ametist ilma jäädes toime tulla.
Näiteks pidi koondatud töötaja hakkama esimese 100 töötuse päeva jooksul saama toetust 70 protsenti oma endisest keskmisest palgast ja pärast seda 50 protsenti. Samuti pidid hüvitist saama need, kes lahkusid ametist omal soovil või vastastikusel kokkuleppel. Töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse muudatused sepistati seaduseks 2008. aasta detsembris ja pidid jõustuma pool aastat hiljem.
2009. aasta märtsis tulid aga Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit välja ettepanekuga töötutele lubatud toetused edasi lükata, sest väljamakstavad toetused oleksid töötukassa pankrotti ajanud.
«See oli seotud majandussurutisega ja sellega, et aastaid varem oli kergemeelselt vähendatud töötuskindlustuse maksumäära, mis oli vaid 0,9 protsenti,» meenutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor.
Nii tegid sotsid ettepaneku tõsta töötuskindlustuse maksumäära kolme protsendini ja selle arvelt toetused siiski ellu viia või lükata edasi kogu seadustepakett. Eelarvedebati käigus läks koalitsioon omavahel aga tülli ja sotsid lahkusid 2009. aasta mais valitsusest.
Koalitsiooni kahekesi jäänud Reformierakond ja IRL otsustasid seejärel, et osa töötajatele lubatud hüvitisi kärbitakse ja osa lükatakse edasi 2013. aastasse. Näiteks vähendati töötuskindlustushüvitist esimesel sajal päeval võrreldes vastu võetud seadusega 70 protsendilt 50 protsendile ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50 protsendilt 40 protsendile. Omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud pidid aga hüvitise rakendumist ootama veel aastaid. Tööandjate õigusi suurendavad sätted jäeti seevastu jõusse.
Kuigi seadusekärbe tõi tuhanded inimesed protestimiitingutele, võeti muudatus 2009. aasta juuni lõpus sellest hoolimata vastu.
Selleks, et töötuskindlustusfondi järjest enam raha tuleks, tõsteti kindlustusmakset senise 0,9 protsendi asemel esmalt kolmele ja seejärel 4,2-le protsendile. Hüvitiste kärpimine ja maksutõus andis kiirelt tulemusi, sest raha kogunes kassasse rohkem, kui töötutele välja jagati. Eelmise aasta lõpuks oli Töötukassasse kogunenud üle 300 miljoni euro.
Seda näinuna otsustas valitsus mullu aasta lõpus liita Töötu- ja Haigekassa reservid riigieelarvega, et seda oleks võimalik vajalikeks kulutusteks kasutada. «See raha sisuliselt kaaperdati,» hindas Nestor. «See on majanduslikult kahjulik töötukassale, sest eraldiseisvana teenis kassa investeeringutelt kordades rohkem raha, kui ta hakkab teenima riigikassa osana.»
Lisaks sellele andis võimuliit sel kolmapäeval menetlusse eelnõu, millega tühistataks 2009. aasta keskel edasi lükatud plaanid kassast uusi töötutoetusi maksta.
«Me arvame, et sellisel eelnõul ei ole praeguses tööturusituatsioonis enam põhjust,» ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants (IRL). Tema sõnul valmis 40-protsendise endise palga hüvitise laiendamise plaan olukorras, kus tööturul oli olukord praegusest märksa halvem. Lisaks oleks toetuse tühistamisel võimalik kokku hoida 32-34 miljonit eurot.
Pomerants ei näinud ohtu selles, et hüvitise ärajätmine kahjustaks nende töötajate huve, kes on sunnitud ametist lahkuma tööandja surve tõttu. Töötukassa andmetel jääb igas kvartalis omal soovil või poolte kokkuleppel töötuks üle tuhande inimese.