President Toomas Hendrik Ilves viitas teisipäevases avalduses viletsale olukorrale liikluses ja nentis, et tuleks mõelda purjus ja kihutavate autojuhtide seni suhteliselt leebe karistuspoliitika karmistamisele. Justiitsministri hinnangul muudaks vaid karistuste karmistamine inimeste käitumist vähe, mööndes samas vajadust suurendada rikkumiste avastamist.
«Politsei peab jõudma nähtavamalt Eesti teedele ja tänavatele ning samuti tuleb mõelda purjus ja kihutavate autojuhtide senise suhteliselt leebe karistuspoliitika karmistamisele,» ütles president Ilves teisipäeval, kui külastas haiglas roolijoodiku süül raskelt viga saanud politseinikku.
«Politsei oluline kui mitte peamine ülesanne on kaitsta seaduskuulekakaid kodanikke seaduskuulmatute eest. Liikluses ei ole seda enam võimalik teha vaid kiiruskaameratega, hoiatades või väikeste trahvidega.»
«Karistuste karmistamise efekt on väga väike, kui rikkumiste avastamine märkimisväärselt ei suurene,» ütles justiitsminister Kristen Michal. «Kui inimeste igapäevakogemus näitab, et joobes juhtimisel või kiiruse ületamisel on vahelejäämise risk väga väike, ei mõjuta liiklusrikkujat ei seaduses kirjas olev karistuse liik ega määr.»
Minister lisas: arvestades, et iga kahekümnes süüdimõistetu Eesti vanglates on liikluskurjategija, ei saa ka praegu kindlasti rääkida nende leebest karistamisest.
«Karistustest rääkides on kõige olulisem, et karistus oleks mõjus,» rõhutas ta. «Teisisõnu on oluline leida igale rikkujale karistus, mille mõju tema isikule ja tulevasele käitumisele oleks suurim. Karistuste proportsionaalsuse kõrval on tähtis ka karistusalternatiivide olemasolu.»
Minister tõi näiteks, et sel aastal täienes väärtegude osas karistusalternatiivide valik üldkasuliku tööga.
«Seaduse rakendajate ülesanne on tagada, et põhikaristuse ja lisakaristuse kombinatsioon vähendaks uue süüteo toimepanemise võimalusi,» lisas ta. «Nii välisriikide kogemus kui ka praktika Eesti kriminaalmenetlusest näitavad, et üldkasulikku tööd teinud kurjategijate retsidiivsus on märksa väiksem kui vangistuse või rahalise karistusega karistatud inimestel.»
Justiitsminister märkis, et küsimus tuleks püstitada hoopis selliselt: mida saab igaüks meist või avalik sektor teha, et võimalikult vähe inimesi istuks purjus peaga rooli? Kõik edasine on juba võitlus tagajärgedega.
«Kas näiteks tuleks presidendi üleskutset järgides panna igale müükiminevale autole alkolukk ehk seade, mis ei lase autot käivitada, kui juht on purjus? See oleks küll kõigile pisut ebamugavam, kuid tagaks, et roolis oleks vaid kained inimesed,» arutles minister.
«Seejärel tuleks lahendada küsimus, kuidas need kained inimesed peaks kinni kiirusepiirangust. Kas näiteks piirata auto kiirus tehnilise seadmega 110ga? Kahtlustan, et selle vastu on palju inimesi. Aga see säästaks liikluses ilmselt palju elusid.»