Sihtasutuse Tallinn 2011 juhi Evelyn Sepa sõnul on nad eurorahadest endiselt huvitatud ja Kultuurikatel on toetamiseks igati sobiv objekt.
Sepp: Kultuurikatel on üleriigilise tähtsusega objekt
17. veebruar 2012, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumil (ERM) saamata jäänud Euroopa raha eest saab ühe loogika kohaselt hakata arendama projekte, mis olid esitatud sama meetme alla, kuid millele algselt rahastust ei jätkunud - küll aga on ministrid selles küsimuses eriarvamusel.
Sepa sõnul käib kogu Kultuurikatla - nii maja kui ka platvormi arendus - täie hooga ja tema sõnul saab just sellest Euroopa Kultuuripealinna peamine jätkutegevus.
Sepp toonitas, et toonane projekt on oluliselt edasi arenenud ja ehitushanke tulemuste selgumisel ilmnes tegelik ehitusmaksumus, milleks on umbes 300 miljonit krooni.
Sepa kinnitusel on täna tehtud sisuliselt kõik eeltööd: läbi on viidud ehitushanked, olemas on ehitaja ja ehitusluba ning juriidilisi vaidluse pole.
Lisaks on ehitajaga sõlmitud 4-aastane raamleping ja eelmisest suvest käivitati ehitustööd, tänu millele sai Kultuurikatlas toimuda hulk kultuuripealinna aastaks planeeritud üritusi.
Sepa sõnul on tänavuseks aastaks ette nähtud 100 miljonit krooni ja kogu raha olemasolul valmiks hoone juba 2013. aasta lõpuks.
«Probleemideta,» kinnitas ta. «Kuid meie probleemiks on raha vähesus, mis sunnib meid kogu maja ehitama etapiviisiliselt.»
Etapiviisiline ehitamine võib ka ehitamise lõpuks oluliselt kallimaks muuta, mistõttu oleks Sepa väitel igati loomulik, kui täna tuldaks tagasi varasemate otsuste juurde.
«Mõistagi on Kultuurikatel endiselt kooskõlas kõigi meetme eesmärkidega,» toonitas ta.
Sepp väitis samas, et valik näib praegu sündivat suures kabinetivaikuses ja saladuskatte all.
«Omalt poolt soovitaks kõigil otsustajatel ja otsuste selgitajatel lähtuda sellest, et tänases faasis tuleks asendusprojektideks kvalifitseerida vaid need projektid, mille puhul on kõik hanked tehtud ja projektid stardivalmis või juba käimas,» ütles Sepp.
Sepa arvates on Kultuurikatla näol tegemist üleriigilise tähtsusega kultuuri, turismi, haridus- ja vabaaja objektiga, millel on tähtsust nii regionaalselt kui ka valdkonnati.
«Nii kitsalt võttes kultuuriringkondadele kui veelgi tõsisemalt haridusvaldkonnale,» lisas ta. «Kultuurikatla sisuline kontseptsioon on liialdusteta unikaalne ja rahvusvaheline koostööpotentsiaal arvestatav.»
Sepa sõnul on SA Tallinn 2011st tänaseks ametlikult saanud SA Tallinna Kultuurikatel ja katla arendus ametlikult koos kinnistutega üle antud ka sihtasutuse bilanssi.
Lisaks on tema sõnul lõpule jõudmas ehituse ja lepingute üleandmise protsess Tallinna kultuuriväärtuste ametilt sihtasutusele, et edaspidi saaks linna selles projektis esindada vaid Kultuurikatel ise.