Apteeke ähvardab vigase määruse tõttu pankrot

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal asuva Kose apteegi proviisor Signe Viira on sotsiaalministeeriumi ametnike saamatuse üle nördinud, sest nende tegemata töö röövib iga kuu naise palgast sadu kroone.
Harjumaal asuva Kose apteegi proviisor Signe Viira on sotsiaalministeeriumi ametnike saamatuse üle nördinud, sest nende tegemata töö röövib iga kuu naise palgast sadu kroone. Foto: Liis Treimann

Sotsiaalministeeriumi ametnike suutmatuse tõttu muuta ravimite piirhindu reguleerivat määrust kauplevad paljud apteegid kahjumiga ning silme ees terendab pankrot.




Ravimite juurdehindluse piirmäärad pani paika sotsiaalministri määrus 2005. aastal toonaste ravimihindade järgi. Piirmäär sätestab, kui kallilt apteek rohtu müüa tohib. Mida kallim on ravimi sisseostuhind, seda väiksem võib olla juurdehindlus – viimase pealt apteegid aga oma tulu teenivadki.

Et apteek kasu saaks, peab juurdehindlus olema 21–25 protsenti, selgitas Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv. «Tegelikult on see praegu aga 18 protsenti,» märkis Sarv.

Igal kevadel  peavad apteegid esitama aruande, mille alusel keskmine juurdehindlus ehk apteekide kasum välja arvutatakse. Praegu on apteegid juba paar aastat tulust ilma jäänud ja Sarve sõnul tähendab see, et väiksemad apteegid peavad varsti uksed kinni panema.
Sotsiaalministeeriumi suutmatus iganenud määrust muuta pahandab ka Harjumaal asuva Kose apteegi juhatajat Liina Rodit ja proviisorit Signe Viirat. «Meil on töö tehtud, aga seda ei võeta üldse arvessegi,» on Rodi ja Viira nördinud.

Rodi sõnul ei luba ükski valitsus ravimite juurdehindluse piirmäärasid tõsta. «Mõelge ise, kui ravimite hinnad peaksid tõusma,» ütles ta. «Silmapilk pannakse käsi ette, sest see on ebapopulaarne otsus.»

Õiguskantsleri nõuniku Mari Amose sõnul on sotsiaalministri määruse muutmine kaks aastat veninud. Määrus on olnud küll kooskõlastamisel, ent edutult. «See on väga ebapädevalt koostatud,» ütles Amos. «Puudus majanduslik kalkulatsioon ja selgitus, mida tähendab piirhinna muutmine tarbijale ja riigile,» lisas Amos. «See on sulaselge lollus.»

Viimati kohtus Amos sotsiaalministeeriumi ametnikega läinud aasta lõpus, kui ministeerium lubas probleemi 31. detsembriks lahendada. Seda aga ei tehtud. 12. jaanuaril saatis Amos ministeeriumisse kirja, ent seegi on vastuseta. «Ka telefonitsi ei ole võimalik sotsiaalministri nõunikku Anders Tsahknat tabada,» märkis Amos.

Mõned apteegid on alustanud kohtuteed – nende hinnangul ei täida sotsiaalministeerium riigivastutuse seadust, kuna ravimite juurdehindlused ei vasta ravimiseadusele. «Asjad on ikka väga hullusti,» ütles üks kohtussekaebaja, Tartus tegutseva OÜ Akos Apteegi omanik Tea Siimon.

«Kohtuvaidlus aga tähendab, et sotsiaalministeerium peab tegemata jäänud töö eest välja käima miljoneid,» ütles Amos.

RAVIMIHINDADE PIIRMÄÄRAD
Ravimite jaemüügi juurdehindluse piirmäärad kehtivad 2005. aastast


sisseostuhind kroonides    Juurdehindluse piirmäär
        Proportsionaalne    Fikseeritud
        juurdehindlus (%)     juurdehindlus
Kuni 10     0     6 kr
10,01–20    40    6 kr
20,01–30    35    0 kr
30,01–40    30    0 kr
40,01–50    25    0 kr
50,01–100    20    0 kr
100,01–700    15    0 kr
üle 700    0    80 kr
Allikas: ravimiseadus
---------------------------------------------------

Kommentaar

Anders Tsahkna, sotsiaal­ministri nõunik:

Õiguskantsler ja riigikantselei on tõepoolest kirjutanud mitu kirja, et määrus, mis paneb paika ravimite juurdehindluse piirmäära, on ravimiseadusega vastuolus.
Aga viimane kuu on tõesti olnud selline, kus oleme kogu aeg tegelenud puuetega inimestega ja pensionide kojukandega.

Sotsiaalministeerium on määruse eelnõu välja töötanud ja see oli kooskõlastusringil, et ministeeriumide vahel selgeks vaielda, mida määrusega edasi teha. Nii kaugel see määrus praegu ongi – nii-öelda valmis tehtud, õhku tõstetud, olnud kooskõlastusringil ja saanud erinevaid hinnanguid.

Loomulikult on vaja asja vaadata ka tervikuna. Samaaegselt määrusega olid kooskõlastusringil ka ravimiseaduse, psühhotroopsete ainete seaduse ja haigekassa seaduse muudatuste ettepanekud. Neid tuleb vaadata koos.

 Vaidluse vundament on, kuidas mõjuvad muudatused patsientidele – kui palju soodustusi saab teha seadusega ja milliseid muutusi määrus toob. Kuna maksjaid on kaks, inimene ja haigekassa, tuleb vaadata, et rahaline muutus ei teeks kummalegi liiga. Süsteem peab olema mõistuspärane ja põhjendatud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles