Neli aastat ja 400 000 helkurit hiljem: olukord liikluses muutub visalt

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ove Maidla

Kuigi riik kulutab igal aastal suuri summasid helkurite ostmise ja jagamise peale, liigub helkuri kasutamise statistika vaevaliselt paremuse poole.

Sel nädalal kuulutas Maanteeamet välja riigihanke, millega ostetakse 39 000 euro eest võimalikult palju kvaliteetseid jalakäijahelkureid, mis lähevad jagamisele käesoleval ja järgmisel aastal. Helkurite suurostu ajendas 1. juulist rakendunud uus liiklusseadus, mille kohaselt peavad pimeda ajal helkurit kandma kõik jalakäijad.

Juba alates 2008. aastast on Maanteeamet ostnud igal aastal 100 000 helkurit, millest 20 000 jagas amet ise välja ja 80 000 jõudsid liiklejateni politseiametnike kaudu.

«Ostetavate helkurite koguse määrab vajadus, mis põhineb sihtrühma arvukusel,» selgitas Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu helkurivajaduse rehkendamise metoodikat. Nimelt jagab politsei helkureid kõigile pimedas teel liiklevatele jalakäijatele ja Maanteeamet maapiirkondade ja väikeasulate koolide õpilastele.

Intensiivsele kampaaniale vaatamata on helkuri kasutamist näitavad statistilised näitajad tõusnud visalt. Uuringufirma Emor küsitlus näitas, et kui 2007. aastal lõpus kandis reeglina või sageli helkurit 63 protsenti, siis 2009. aasta lõpus 74 protsenti täiskasvanutest. Laste puhul on see number kahe aastaga liikunud 80-lt 90-le. Viimased, 2011. aasta uuringuandmed on veel avaldamata.

Halvemuse suunas on aga läinud liiklusõnnetuste statistika. Jalakäijaõnnetusi pimeda ajal, milles ükski jalakäija ei kasutanud helkurit, oli 2008. aastal 170, 2009. aastal 116, 2010. aastal 99 ja mullu 137. Kuigi õnnetustes hukkunud jalakäijate arv on selle ajaga vähenenud ligi poole võrra, selgub siiski, et pea kõik asulas pimedal ajal liiklusõnnetuses hukkunud jalakäijad ei kandnud hekurit. Asulavälisel teel hukkunutest on helkur aga üksikutel.

Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher ütles, et uuringud näitavad, et helkurit ei kanta, kuna seda pole taibatud endale soetada.

Suurimat lõivu helkuri puudumise eest tuleb maksta pimedatel ja lumeta sügiskuudel. Varasematest traagilisem oli eelmise aasta sügis, kui jalakäijatega toimunud õnnetuste arv tõusis hüppeliselt alates oktoobrist.

Seetõttu jätkab helkurite massilist ostmist ka Maanteeamet ja lähiajal pole plaanis helkuritele kulutatavat raha kokku tõmmata. «Kui vaadata liiklusõnnetuste asjaolusid, siis helkuri puudumine on üheks peamiseks põhjuseks. Ma arvan, et seda teavitustööd tuleb veel väga kõvasti teha,» sõnas Vaher.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles