Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogus peetud välispoliitika arutelul, et Eesti ei saa riskida Euroopa Liidu solidaarsuse murenemisega, mistõttu tuleks Eesti rahval Kreeka abistamise vajadust mõista.
Paet: loodan, et rahvas mõistab Kreeka abistamise olulisust
21. veebruar 2012, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus soovis välisministrilt teada, mil moel kavatseb ministeerium rahvale selgitada seda, miks tuleb Eestil toetada ja tagada kreeklaste majanduse püsimist, kui sealsed palga- ja toetusemäärad on Eestiga võrreldes mitu korda kõrgemad.
«Ma olen kindel, et Eesti siseselt õnnestub meil seda selgitada. Peab olema kannatlik ja põhjalik, aga lõpuks enamik inimesi saab aru, et jutt ei ole mitte ainult Kreekast, vaid Euroopa Liidu sisemistest solidaarsusprintsiipidest,» vastas Paet.
Välisministri sõnul on Kreeka väga ekstreemne juhtum, aga selle lahendamisel tuleb meeles pidada, et Eesti saab euroliidust tagasi siiski märksa rohkem, kui sinna ise panustab. Iga euro eest, mida Eesti panustab Euroopa Liitu, saadakse tagasi 5,5 eurot. See tuleneb Euroopa Liidu solidaarsuse põhimõttest, mille eesmärk on kehvemal järjel riike järele aidata.
«Minu mure on see, et kui solidaarsus Euroopa riikide vahel hakkab murenema, siis ei tea, kuhu see levib ja milliseid meile olulisi aspekte see kahjustab,» leidis välisminister.
Paeti sõnul usub ta, et inimesed seetõttu mõistavad Kreeka abistamise vajalikkust. Hoopis keerulisem probleem on Paeti sõnul see, kui palju Kreeka on valmis täitma reegleid ja selgitama kärbete vajalikkust oma kodanikele.