Ilves jättis kolmikmõrvari armuandmispalve rahuldamata

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilves jättis teisipäeval allkirjastatud otsusega 17 süüdimõistetu armuandmispalved rahuldamata, teiste seas ei saanud presidendilt armu ka kolme inimese julma mõrva eest eluaegset vangkaristust kandev mees.

Ilves ei andnud armu 1972. aastal sündinud Eduard Mägile, kes kannab eelmise sajandi lõpust kolme inimese julma mõrva eest eluaegset vanglakaristust.

1972. aastal sündinud Mägi pani esimese kuritöö toime 1994. aasta 5. mail, kui rebis koos kahe kaaslasega Narvas Žigulisse kohaliku raudteepolitsei kordniku Aleksandri, peksis ja kägistas teda sõidu ajal ning röövis püstoli koos 16 padruniga. Röövimise varjamiseks kägistasid roimarid ohvri surnuks ja viskasid laiba Balti Elektrijaama kanalisse.

Sama aasta 15. septembril vägistas Mägi koos kahe kuriteokaaslasega Balti Elektrijaama lähedal ning Narvas ESTO tootmisbaasi juures naise, kelle lõpuks kuriteo varjamiseks Vaivara valla metsas tapsid. Pärast veretööd võtsid mehed laibalt kuldketi, kõrvarõngad ja teisi esemeid kokku 7300 krooni väärtuses.

11 päeva hiljem peksis Mägi koos kahe kaaslasega talle tundmatut invaliidi Vladimirit, kelle surus lõpuks oma Žiguli pagasiruumi. Seejärel viisid nad oimetu kannatanu Narva lähedal asuva nahavabriku juurde, kus peksid ta surnuks. Ohvri surnukeha heitsid mehed veega täidetud karjääri.

1995. aasta novembris mõistis toonane Narva linnakohus Mägi kõigis kuriteoepisoodides süüdi ja karistas teda surmanuhtlusega. Hiljem muudeti karistus eluaegseks vangistuseks. Mägi on presidendilt armu palunud ka varem, kuid riigipea ei ole tema palvet rahuldanud.

Ka röövmõrvar, narkoärikas ja joomakaaslase tapmist üritanu jäid armuta

Presidendilt ei saanud armu ka pandimaja röövmõrva eest rohkem kui 19 aastaks vangi mõistetud 1959. aastal sündinud Juri Jaskelainen.

Harju maakohus määras 2009. aasta 16. aprillil Jaskelainenile röövimise ja mõrva ning tema varasema kandmata karistuse liitmisega kokku 19 aasta, kaheksa kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse. Ühtlasi mõistis kohus Jaskelainenilt välja pandimaja tsiviilhagi 188 125 krooni ja ohvri lähedastele matusekulu 19 350 krooni.

Süüdistuse järgi läks Jaskelainen 2008. aasta 1. aprillil Tallinnas Tehnika 1 asuvasse pandimajja Lombard Toome röövima. Mees teipis pandimaja naistöötaja suu ja nina kinni, mistõttu ohver lämbus. Jaskelainen röövis pandimajast kõrvarõngaid, kaelakeesid, käekette, ripatseid, sõrmuseid, 16 mobiiltelefoni, ühe fotoaparaadi, ühe MP3-mängija, vääriskivide mõõturi ning raha koguväärtuses 192 805 krooni.

Ilves jättis rahuldamata ka joomakaaslase mõrvakatse eest 14-aastast vanglakaristust kandva 1957. aastal sündinud Madis Pretke armuandmispalve.

Süüdistuse järgi üritas Pretke koos joomakaaslasega Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas mõnesaja krooni röövimiseks tappa nendega viina joonud meest. Kurjategijad nõudsid ohvrilt raha ning kägistasid teda nööriga, samuti lõi Pretke ohvrile puupakuga pähe. Olles veendunud, et nad põhjustasid ohvri surma, lohistasid Pretke ja tema kuriteokaaslane ohvri õue, viskasid ta abihoone põrandas olevasse auku ning kuhjasid talle peale maakive, laudu, liiva ja kaltse. Tegelikult oli ohver elus ja ootas, kuni kurjategijad lahkusid. Seejärel hüüdis elusalt põrandasse maetud mees naabrinaist appi, kes tuli koos politseiga ning kaevas ta põranda alt välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles