Teadmatult tehtud viga jättis mehe 17 aastat hiljem kodakondsuseta

Alates 2000. aastast käib järelkontroll, mille käigus on kodakondsusest ilma jäänud 288 inimest. Ainuüksi mullu võeti kodakondsus ära 63 inimeselt, nende hulgas ka Rakvere mehelt Rein Kokalt, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Eelmise aasta novembris sai Rein Kokk politsei- ja piirivalveametilt kirja, kus öeldi, et ta on esitanud kodakondsust taotledes valeandmeid ja ta polegi tegelikult mitte kunagi Eesti kodanik olnud

Vahetult enne jõule muudetigi 55-aastase haiguspensionäri dokumendid kehtetuks ja Kokale kirjutati välja välismaalase pass. Loo muudab eriti kurioosseks asjaolu, et viga, mille tõttu nelja lapse isa kodakondsuseta jäi, avastati alles 17 aastat hiljem.

Probleem sai alguse 1995. aastal, kui Rein Kokk esitas taotluse esmakordse Eesti kodaniku passi saamiseks. Selle jaoks täitis ta Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi. Paraku tegi ta seal saatusliku vea – ta märkis oma ema sünniaja ja -koha valesti.
Kokal pole kunagi olnud ega olegi mitte ühtegi dokumenti ema kohta. Segi läinud peresuhete tõttu pole ta neid ka oma õdede ega kaksikvenna käest saanud. Nii esitaski ta 17 aastat tagasi kodakondsust taotledes andmed mälu järgi.

Kodakondsustaotluse esitamisel märkis Kokk ema sünnikohaks Jäneda. Tegelikult, nagu tagantjärgi ilmnes, sündis Margarita Kokk 1922. aastal Leningradi oblastis Gatšina rajoonis.

Reinu sünnitunnistusel seisab kusjuures, et tema ema on rahvuselt eestlane. Isa kohta on aga lahter tühi, ehkki nelja lapsega pere elas toona koos Kiviõlis. Miks isa andmed paberil puudu on, sellele Reinul selgitust pole.

Reinu isa Eduard Lainjärv oli küll kuulus metsavaht, kellest tehti omal ajal isegi portreefilm, aga õnnetuseks lasti metsavaht Lainjärv 1966. aastal töökohuseid täites maha. Rein oli siis vaid 10-aastane. Täna, mil isa võiks olla vajalik õlekõrs sünnijärgse kodakondsuse saamiseks, tuleks aga Reinul esmalt tõestada, et tegemist on ikka tema bioloogilise isaga. Tuleks teha näiteks DNA proov.

Et Rein Kokal pole õieti kodakondust ei isa ega ema kaudu, tuli välja rutiinse kontrolli käigus alles eelmise aasta lõpus. Rein tunnistab, et esitas tahtmatult ema kohta valeandmeid, aga süüdistab ka ametnikke, et viga nii kaua ei märgatud. Näiteks 2003. aastal pikendati tal probleemideta passi ja anti ka ID-kaart.

«Tõesti, kahju on see, et nii juhtus. See oleks pidanud tookord ilmnema. Aga ei ilmnenud ja nüüd tuli see välja 10 aasta pärast tegelikult,» märkis PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane.

Kodakondsus on võetud 288 inimeselt

Kokk pole kaugeltki ainus, kes on Eesti riigi silmis esitanud valeandmeid ja seetõttu kodakondsusest ilma jäi. Kümne aastaga on kodakondsusest ilma jäänud 288 inimest.

«Nendest rohkem kui pooled ei saagi Eesti kodakondsust kunagi taotlema hakata, sest kodakondsusseaduses on selline säte, et nendele inimestele, kes esitasid kodakondsust taotledes või endale Eesti kodaniku passi taotledes valeandmeid või võltsitud dokumente, ei anta kodakondsust. Nad võivad seda küll taotleda, aga seaduses on keeld, et seda nad ei saa,» selgitas Koidu Mesilane.

Ta lisas, et vahe on selles, kas valeandmeid on esitatud teadlikult või teadmatult. «Nendel inimestel, kelle puhul ei tõendata ära seda, et ta meelega võltsis andmeid, on võimalus naturalisatsiooni käigus saada kodakondsus,» märkis Mesilane ning lisas, et riigikogus on menetluses kodakondsusseaduse eelnõu, mille kohaselt need inimesed, kes ei võltsinud ega esitanud teadlikult valeandmeid, õigus saavad Eesti kodaniku pass tagasi.