Omanikku aastaid mööda Euroopat vedanud auto osutus varastatuks

Mustrik tahtis osta uuemat autot, millega saaks probleemideta ka reisida ja leidis ühe Tallinna autoesinduse kasutatud autode platsilt Volkswagen Passati. Siis alles kaks aastat vana ja 28 000 kilomeetrit läbi sõitnud masina müüja oli sama autoesinduse töötaja, mis sisendas naisele turvatunnet, vahendab ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Auto osteti esinduse müügiplatsilt

«Ta ütles, et ostis selle ühe naise käest, kes tulis esindusse midagi remontima,» selgitas Mustrik, kes oli pärast Volkswageni ära ostmist juba selle kolmas omanik Eestis.

Esmakordselt oli Itaaliast pärit masin Eesti autoregistrikeskuses arvele võetud juba 2007. aasta mais. Kui Mustrik koos müüjaga Tallinna ARKi läks, vaadati seal Volkswagen üle, kiideti tehing heaks, anti masinale uus number ning naine sõitis ligi 300 000 krooni maksnud autoga rahulikult teise Eesti otsa koju tagasi.

Järgmised neli aastat sõitis Mustrik autoga kõikjal Euroopas. «Ühe ringi tegin Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, siis sealt Taani, Rootsi; Norras olen mitu korda käinud,» meenutas ta.

Mustrik käis Volkswageniga ka mitme aasta vältel korralises hoolduses nii Eesti ametlikus esinduses kui ka Saksamaal. 2009. aastal Euroopa-reisi ajal, kui masinal tekkis väike rike. Kuskil ei tekkinud aga kunagi mingisuguseid probleeme.

Teist korda ülevaatusele minek tõi šoki

Mullu septembris, kui naine läks autoga Eestis juba teist korda korralisele ülevaatusele, said nii ülevaatajad kui ka Mustrik kerge šoki, kui Volkswageni tehasetähis ehk VIN-kood andmebaasist läbi löödi.

«Nad ütlesid, et te ei saagi vormistada – näitab, et auto on varastatud ja nemad on kohustatud teatama politseile,» rääkis Mustrik auto kohta, mis veel 2009. aastal kontrollist läbi läks.

Esialgu arvasid ka ülevaatuspunkti töötajad, et tegemist on mingi eksitusega, sest kaks aastat varem ei olnud auto tagaotsimise kohta mingeid signaale.

Esimene ehmatus asendus aga järgmisel päeval juba selge paanikaga – auto Tartusse jätnud Mustrik, kes oli kindel, et tegemist on lihtsalt segadusega, läks bussiga koju, kuid sai järgmisel hommikul peakontorisse helistades kinnitust, et auto, millega ta on neli aastat ringi sõitnud, on Itaaliast varastatud.

Mitu nädalat teadmatust

Järgmisel õhtul helistas Turba talu perenaisele kriminaalpolitseinik, kes teatas, et sellise VIN-koodiga Volkswagen on tõepoolest välismaal tagaotsitavaks kuulutatud ja seetõttu tuleb masin konfiskeerida. Suhtlus käis telefoni teel ja paar nädalat ei esitatud naisele mingisuguseid dokumente sõiduki konfiskeerimise kohta. Alles oktoobri esimestel päevadel sai Mustrik Tartu maakohtult esimese ametliku kirja, et algatatud on kriminaalmenetlus, masin on välismaal tagaotsitav ja seetõttu tõepoolest arestitud.

Maanteeameti nõunik Timo Vijar selgitab, et kui Mustriku sõiduk Eestis esmakordselt registreeriti, ei olnud Eesti liiklusregistril veel juurdepääsu Schengeni infosüsteemile, mistõttu polnud ka seda informatsiooni, mille alusel registreerimistoimingut takistada. Schengeni infosüsteem andis 2008. aasta alguses Eestile ligipääsu üle-euroopalisele andmebaasile ning tegi ametnikud hetkega nägijaiks Iirmaast Kreekani ja Soomest Portugalini, avades neile kogu ELi varastatatud ja tagaotsitavate autode andmebaasi.

2010. aasta aprillist hakkasid seda infot saama ka tehnoülevaatuspunktid ning fakt, et Mustriku sõiduk oli varastatud, ilmneski pärast 2010. aasta aprilli, kui omanik läks sellega tehnoülevaatusesse.

Varastatud masinaid tuli ohtralt päevavalgele

Ligipääs üle-euroopalisele andmepangale tõi koheselt üllatavaid tulemusi. Kui 2007. aastal avastati Eestis kokku 17 välismaal tagaotsitavat autot ja ainult ühe neist tuvastas ARK, siis 2008. aastal leiti neid kokku juba viis korda rohkem – 85, neist liiklusregistribüroode poolt 47.

Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juht Ivo Kolk märkis, et Euroopast varastatud sõidukid sõitsid Eestis ringi ka enne Schengeniga liitumist, nüüd on aga kontroll tõhusam.

Teine laviin Euroopas tagaotsitavaid masinaid hakkas päevavalgele tulema pärast 2010. aasta aprilli, kui andmebaasile said ligipääsu tehnoülevaatuse punktid ning sarnaselt Mustriku juhtumile selgusid tagaotsimised tagantjärele. Kui 2010. aastal tuvastati musta taustaga sõidukeid kokku 48, siis läinud aastal 97.

Probleemsed masinad on enamasti kaht tüüpi – klassikalises mõttes varastatud või kelmusega mõne autorendi- või liisingfirma käest omastatud. Seejärel võltsitakse või vormistatakse altkäemaksu eest sõidukitele uued dokumendid ja paisatakse mustal turul kiiresti müüki.

«Üks skeemidest on selline, et, et võetakse sõiduk liisingusse, jäetakse maksmata ja müüakse see sõiduk lühikese aja jooksul väga kiiresti erinevates riikides edasi,» ütles Ivo Kolk. «Ehk see sõiduk, see registrikanne on toimunud juba mitmes riigis selleks hetkeks, kui panga või liisingu esindaja teatab politseile kuriteost ja sõiduk muutub tagaotsitavaks Schengeni infosüsteemis. Mõningate riikide puhul on ka sellised kaasused, kus on tegemist hoopis kas pankrotivaraga või abieluvaraga.»

Tänaseks on uurijad tuvastanud, et sarnase skeemiga jõudis Eestisse ka Mustriku Volkswagen. Auto omanik oli Itaalia finantsasutus, kes kuulutas selle tagaotsitavaks, kui kasutaja jättis liisingmaksed tasumata ja tõenäoliselt müüs selle kurjategijatele vahelkasuga edasi.

«Mis puudutab antud juhtumit, siis siin võib juba öelda, et on teatud positiivsed lahendid, mis sarnaste juhtumite puhul ei ole standard, et neid positiivseid lahendeid nii kergelt tuleks,» sõnas Kolk.

Välismaale kahtlase autoga minna ei tasu

Tõsi, juba novembris sai Mustrik auto tagasi, sest kahe kuu jooksul tuvastati, et naisel ei ole Itaalia kuriteoga vähimatki pistmist, ta on sõiduki heauskne ostja ning nagu sellistel juhtudel tavapärane, ei anna Eesti riik selliseid masinad välisriikidele välja. Samuti pole sellest enam huvitatud ka itaallaste pank, kes on ilmselt ammu juba kindlustusest hüvitise kätte saanud. Ometi on selles loos veel üks suur aga.

«Politseis öeldi, et, et ei soovita välismaale minna selle autoga,» ütleb Mustrik ning Ivo Kolk kinnitab, et selliste situatsioonide puhul on tegemist juriidilise rägastikuga, sest Eesti riigil pole õigust mõjutada välisriigi vastavat kriminaalmenetlust. «Ehk vaatamata sellele, et Eesti riik on selle sõiduki siin tabanud ja teatanud, et see sõiduk on tabatud, aga ei kuulu väljastamisele, siis välisriik üldjuhul ei võta tagaotsimist maha ehk sõiduk jääb infosüsteemi üles ja see seab piirangud selle sõidukiga liikumiseks välisriikides,» nendib kriminaalteabe büroo juht.

Seega on auto küll Mustriku käes tagasi ja Eesti piires võib ta sellega muretult sõita, kuid välismaale sõites võtab riski, sest üle-euroopalise infopanga järgi on Passat endiselt tagaotsitav. Samuti ei saa punase märkega autot veel maha müüa. Piirang püsib nii kaua, kuni sõiduki tagaotsimise algatanud riik tagaotsimise lõpetab.

Mustrikul ja kümnetel tema saatusekaaslastel on vedanud, kuna riik on tunnistanud, et nad on heausksed ostjad. Eesti sõidukeid välja ei anna, neid ei taha ka välisriigid ning politsei survestab Euroopa kolleege, kuniks tagaotsimine maha võetakse.

Probleemsete autode omanikuks sattuvad enamasti inimesed, kes käivad ise välismaal autosid toomas ja maksavad mustal turul müüjale raha ära kontrollimata, milline on auto taust. Alles Eestisse jõudes saab liiklusregistribüroos selgeks, et imeodavalt saadud masin on tegelikult tagaotsitav.

Maanteeameti nõunik Timo Vijar õpetab, et esiteks tuleks auto ostmisel külastada kohaliku riigi liiklusregistribürood ja sealt uurida, kas selle sõidukiga ei ole seotud mõni probleem või kas ta ei ole näiteks varastatud. «Kindlasti veenduda sõiduki tehnilises korrasolekus ja selles, et ajalugu sõiduki kohta on õigel,» ütles ta. «Tuleks ka külastada sõiduki margiesindust, mis saab informatsiooni kätte alates hooldustest kuni tehase andmeteni, mismoodi see sõiduk on tehasest välja tulnud.»