Raidma: Eesti riiklik julgeolek ei ole midagi enesestmõistetavat

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mati Raidma
Mati Raidma Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles täna avalikuks tehtud kaitsepolitsei töötaja Aleksei Dresseni riigireetmiskahtlust kommenteerides, et sellised intsidendid näitavad, et Eesti riiklik julgeolek ei ole midagi enesestmõistetavat.

Nagu peaminister Andrus Ansipki, nii kiitis ka Raidma Eesti vastuluure tööd, öeldes et vastuluure, kui julgeoleku üks vundamendikividest, toimib.

Lisaks on Raidma sõnul taoliste intsidentide avalikuks tulemine sõnumiks neile, kes meie suutlikkust pidevalt kombata püüavad. «Samuti näitavad taolised juhtumid, et Eesti riiklik julgeolek ei ole midagi enesestmõistetavat ning vaatamata näilisele rahule on julgeolekuvaldkonna ekspertidel pidevalt tööd.»

Eelmise aasta lõpus mõni päev enne jõule tuli ilmsiks altkäemaksuskandaal, mille tõttu on esitatud kahtlustus kaitsepolitsei endisele ametnikule Indrek Põdrale. Seega kaks juhtumit kahe kuu jooksul.

Raidma aga märgib, et pigem oleks kahtlane, kui organisatsioonides üldse mingeid juhtumeid ei avastataks. «Paljuski tänu ametisisesele enesekontrollile saabki selliseid juhtumid välja sõeluda. Kui mingeid juhtumeid organisatsiooni sees ei avastataks, peaks vaatama tõsiselt sisekontrolli toimimist.»

Aastaid tagasi Herman Simmi juhtumit kommenteerides ütles Raidma, et taolised intsidendid tõestavad vajadust kaasajastada Eesti julgeolekualast seadusandlust ja süsteemi. Raidma märkis, et julgeolekuasutusi puudutav seadusandluse analüüsimine ja korrastamine on käesoleva aasta ülesanne. «Samuti on koostamisel riigikaitse kümne aasta arengukava, kus samuti neid küsimusi käsitletakse.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles