Eile peeti kinni pikaaegne kapo töötaja Aleksei Dressen ja tema abikaasa Viktoria, keda kahtlustatakse riigireetmises. Väidetavalt müüs mees FSB-le olulisi riigisaladusi.
Riigireetmisele võis viia tagasilöök karjääriredelil
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
23. veebruar 2012, 00:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigireetmises kahtlustatav Aleksei Dressen on kaitsepolitsei staažikamaid ametnikke, kelle lennukale karjäärile tõmbas kümme aastat tagasi kriipsu peale segadus operatiivrahaga, hiljem osales mees pronksööle eelnenud ohuhinnangu andmisel, mis kapol teatavasti ebaõnnestus.
Et Dressen tegeles isiklikult pronksööle eelnenud sündmuste uurimisega, võivad vandenõuteoreetikud tagantjärele väita, et pronksööga kaasnenud riske äpardunult hinnanud kapo toonase ebaõnnestumise taga võis juba siis olla Dresseni kaudu FSB karvane käsi.
Kainelt mõeldes tundub see ebareaalne, sest Dressen ei olnud kapos ainus ametnik, kes 2007. aasta kevadel Tallinnas käärinud konfliktiga tegeles ja ohuhinnangutes jämedalt eksis.
Väidetakse, et pärast 2007. aasta aprillisündmusi viidi Dressen vastuluure alal ametiredelil mitu astet allapoole. Väidetava ametiredelil tagandamise nüanssidest olulisemgi on aga fakt, et Dresseni pikas karjääris oli see juba teine allakäik.
Esimene ja olulisem samm tagasi oli olnud 2001. aastal. Tollal jättis Dressen kapos eriotstarbega raha kasutamise vastuluure töös hiljem nõuetekohaselt vormistamata. Kapo sees oli küll selge, et oma taskusse Dressen seda raha ei pannud, kuid formaalne eksimus oli siiski niivõrd oluline, et osakonna direktorina Dressen kapos enam jätkata ei saanud.
Kas just seesugused tagasilöögid ametiredelil said ka põhjuseks, miks Dressen hakkas kaitsepolitsei salajast infot Venemaale müüma, jäägu uurijate selgitada. Fakt on see, et praeguses kaitsepolitseis oli pikka kasvu ja intelligentne (altkäemaksuga seotud Indrek Põdrast märksa targem, pakub üks kolleeg) Dressen üks staažikamaid töötajaid.
Ta asus julgeolekutööle juba enne seda, kui kaitsepolitsei ametlikult 1993. aastal loodi. Dressen on Ida-Virumaa mees ja üheksakümnendate aastate alguses oli Ida-Virusse julgeolekutööle väga keeruline leida korralikult eesti keelt rääkivaid inimesi.
Dressen räägib eesti keelt puhtalt. Kiire taibuga mehena oli ta toona kapole otsekui taevast sülle kukkunud kingitus. Ida-Virus kiirelt osakonna direktoriks kerkinud Dressen tegi toona käsikäes tööd kapo praeguse asedirektori, Eesti parimaks vastuluurespetsialistiks peetava Aleksander Tootsiga. Mehega, kes seisab riigireetur Herman Simmi paljastamise taga ja kelle käsi on otseselt mängus ka Dresseni vahelejäämisel.
Ida-Viru ajajärku jääb ka tööalane konflikt nende meeste vahel, mida pidid lahendama kõrgemad ülemused Tallinnast. Ent rohkem kui kümme aastat tagasi viis kiire karjäär Dresseni Tallinna, kapo peakontorisse, kus temast sai 1999. aastal osakonna direktor. Praegu kapo sisuliseks juhiks peetav Toots jõudis karjääriga pealinna alles aastaid hiljem. Siis, kui Dressenil ametiredelil asjad juba allamäge veerema olid hakanud.
Riik andis Tallinna tööle tulnud Dressenile neljatoalise korteri Maardu vanas ühiselamus, mis kunagi oli ehitatud Muuga sadamat rajanud soomlaste tarbeks. Kuni operatiivrahaga juhtunud segaduseni kuulus mees põhitöö kõrvalt koos hiljem riigireetmise eest 12,5 aastaks vangi mõistetud Herman Simmiga strateegiliste kaupade ja transiidi kontrollkomisjoni.
Dresseni kaunis naine Viktoria on väidetavalt Venemaalt pärit, see oli üks põhjusi, miks naisel tihti sinnapoole piiri asja oli. Kapo endi töötajail on Venemaale reisimine keelatud.
Dresseni naabrid iseloomustavad meest kui alati viisakat ja väga sportlikku meest. «Ta käis kogu aeg jooksmas,» ütleb naabrimees Postimehele. «Oli suhtumiselt lihtsa olekuga.»
Samal ajal kostab Dresseni puust korteriukse taga läbiotsimisega ametis olevate kaitsepolitseinike askeldamist. Naabrimees teadis, et Dressen on kaitsepolitsei töötaja. Samas pidas teises naaberkorteris elav naine Dressenit hoopis juristiks. «Ütleme nii, et ta jättis salapärase mulje,» ütleb naine.
Korteriühistu endine esinaine räägib, et raha Dressenil üleliia polnud. «Selles majas elavad ju lihtsad inimesed,» ütleb ta. «Ma pakun, et ta on riigitööline. Sest palka sai ta iga kuu teisel päeval. Arved tuleb meil maksta kuu viimasel päeval, aga tema maksis alati kaks päeva hiljem.»
Dressenil on kaks kooliealist poega. Neist vanem õpib juba mõnda aega Inglismaal.